G20 sai Hiinaga kokkuleppele

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 21. veebruar 2011 kell 5:50
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
G20 sai Hiinaga kokkuleppele
Nädalavahetusel Pariisis G20 rahandusministrite ja keskpankurite kohtumisel vaevaliselt sündinud kompromiss Hiinaga võimaldab tulevikus globaalseid kriise ennetava hoiatusmehhanismiga edasi liikuda.
“Lihtne see ei olnud. Huvid läksid ilmselgelt lahku, kuid me suutsime sõnastada kompromissi,” ütles kohtumist võõrustanud Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde agentuuri Bloomberg vahendusel.
Vägikaikavedu käis indikaatorite pärast, mis annaksid edaspidi märku ohtlikest arengutest ühe või teise riigi majanduses, mis võivad kõigutada kogu maailmamajanduse stabiilsust.
Hiina oli jäigalt selle vastu, et selliste ohutegurite hulka arvata ka valuutavahetuskurss, jooksevkonto seis või valuutareservide suurus, mis Hiinas küünib juba 2,8 triljoni dollarini.
Hiina jäi oma seisukohtadega aga üsna üksi, kuna lääneriikide juhitud leeri, mis survestab Hiinat oma valuutapoliitikat muutma, on üle tulnud ka mitmed arenevad riigid. Kapitalitulva ja inflatsiooniga maadlevad Brasiilia ja India leiavad, et Hiina kunstlikult madalal hoitud valuutakurss seab nende majandusele ebaõiglase lisakoorma.
“Hiina jüaan on endiselt oluliselt alahinnatud,” kordas Pariisis USA seisukohta rahandusminister Timothy Geithner.
Hiina leppis lõpuks sõnastusega, mis jättis tabusõnad nimetamata, kuid võimaldab teistel riikidel esimest korda sisuliselt monitoorida Hiina valuutapoliitika mõjusid globaalsele majandusele. Vaatluse alla lähevad ka maailma suuremate riikide defitsiidid ja võlakoormad ning erasektori säästud, samuti välistasakaal.
Nagu ütles Lagarde, on see kõik alles esimene samm majandus- ja eelarvepoliitika tihedama koordineerimise poole globaalsel tasandil. Edasi tuleb kokku leppida, millisest piirist arengud teistele riikidele ohtu kujutavad ning kuidas mõjutada riike poliitikat muutma.
Ja juba on kummitamas järgmine oht, inflatsioon, mida kannustab ülemaailmne toorme ja toiduainete hinnatõus.
Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet ütles G20 kohtumisel, et inflatsioonisurvet tuleb võtta tõsiselt. “Euroopa Keskpank jälgib nafta hinna liikumist väga tähelepanelikult,” ütles ta. “Teise ringi mõjusid (kus hinnatõus kandub palganõudmistesse – toim) ei või lubada, see on meie moto.”
Lähis-Idas laienevad meeleavaldused on nafta hinna viinud üle 100 dollari barrelist. Barclay Capital, mis enne prognoosis euroala intressimäärade tõusu alles 2012. aasta suvel, näeb nüüd esimest tõusu tänavu septembris ja teist detsembris.
Taltumist pole loota ka toiduainete hindades, hoiatab Maailmapank ja manitseb G20 riike täitma oma lubadusi toiduabi osas. See võib olla määrav ka Lähis-Ida sündmuste arengus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Makromajandus
Hetkel kuum