Leis: kohe hakkavad hinnad tõusma

Leisi sõnul oli 2010. aastal ettevõtte kasumlikkuse oluliseks mõjutaks tooraine hinnatõus, kuid toiduainetetööstuse juht tõi välja, et tulenevalt jaesektori spetsiifikast toimub tooraine hindade tõusu mõju edasikandmine lõpphindadesse kõigil turgudel käimasoleva kvartali jooksul.

Tallinna börsil noteeritud toiduainetekontserni kasumlikkus 2010. aasta viimases kvartalis vähenes. Nii näiteks suurenes Premia Foodsi kvartalikahjum võrreldes aasta varasemaga 2,08 miljonilt 2,32 miljoni euroni. Veidi langes aastatagusega võrreldes ka neljanda kvartali brutokasum ehk 3,81 miljonilt 3,67 miljoni euroni.Käivet suutis Premia Foods aasta viimases kvartalis aga 12,4% kasvatada ning tõsta selle 15,83 miljonilt 17,79 miljoni euroni.

Leisi sõnul tuleb kasumlikkuse analüüsimisel vaadata Premia Foodsi tegevuse jagunemist tootesegmenditi.„Kui käive jagunes 2010.aastal nii, et iga segment andis ligikaudu kolmandiku, siis brutokasumist suurima osa ehk 54% andis jäätis, ülejäänu jagunes külmkauba- ja kalasegmendi vahel. Neljas kvartal on aga meie äris traditsiooniliselt selline, et jäätisesegment annab sesoonsusest tulenevalt kvartalitulemustesse suhteliselt väiksema panuse ning vastupidiselt kalasegment suhteliselt suurema panuse. Jäätisesegmendi sesoonne langus tingib ka iga-aastased jõuluperioodil tavapärasest aktiivsemad hinnakampaaniad, mis mõjutavad omakorda kasumlikkust.“

Leisi sõnul oli aasta kokkuvõttes Premia Foodsi jaoks üle ootuste hea ja seda kõigi oluliste näitajate osas. „Selle aasta osas oleme ette valmistamas omapoolset prognoosi ning anname selle välja siis, kui aeg küps. Kindlasti jätkub aktiivne töö kõigi meie kaubamärkidega kõigil sihtturgudel,“ märkis Leis.

Toiduainetetööstuse juht sõnas, et kui majanduskriisiga tõusis odavamate kampaaniatoodete osakaal, siis praeguseks on rahvas taas hakanud eelistama kallimaid ja kvaliteetsemaid tooteid. „Selge märk oli näiteks 2010 suve Eriti Rammusa koorejäätise võidukäik Eestis, mis hõivas suvel uue tootena kohe 6% kogu jäätiseturust. Baltikumi turg kosub kriisist, Läti aeglasemalt. Kuid Leedu osas, kust tuli meile 2010.aastal 6% rohkem käivet kui 2009.aastal, oleme juba täna positiivselt üllatunud. Eesti on Baltikumis kriisist väljujatest kiireim. Venemaal liiguvad samuti majandusnäitajad positiivses suunas ja Soomes on meie 2010. aasta 5%-line käibekasv selgeks märgiks, et ostujõud on taastunud ning et suurema lisandväärtusega tooted on taas hinnas,“ lõpetas Leis.