Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

EKSPORT: Eesti toote maine vajab Rootsis kohendamist

Kaisa Tahlfeld 02. märts 2011, 00:00

"Rootsi mõtleb natuke teistmoodi. Nad eeldavad, et kui Eestis midagi toodetakse, siis see peab olema 30% odavam. Tegelikult see nii ei ole ja see on takistuseks. Nad on ka üsna "eelista kodumaist" suhtumisega. Väga kerge seal müüa ei ole," kommenteeris Rootsi turgu aknatootja Viking Window juhatuse liige Toomas Agasild, kelle ettevõttel moodustab Rootsi turg koguekspordist 4%. "See kasvab kogu aeg muidugi. Põhiliselt ostab meilt eraklient," märkis Agasild, kelle sõnul on Rootsi turg neile raske turg. "Eks see endine nõukogude riik hirmutab neid veidi. On justkui ootus, et endine nõukogude riik ja kõik, mis seal tehakse, tehakse odavalt. Hinnaootused on teised ja see on visa murduma," lisas Agasild.

Kui Rootsis tahta midagi müüa, siis peab tema sõnul tegema endale hoolikalt selgeks selle, milline on turu mõtlemine, käitumine ja suhtumine. "See on täiesti erinev kui Eestis. Rootslase mõttemaailmast peab aru saama, muidu ei pääse ligi," soovitas aknatootja. Soome turule Viking Windows lihtsalt ei pääse, sest nende tehtav aknatüüp erineb Soomes kasutatavast.

Eestlaste mainet tuleb parandada. Tallegg müüb Soome ja Rootsi põhiliselt eri töötlusastmega kanafileed ja turu osakaal moodustab kogu ekspordist umbes 2%. Lähiaastatel loodab ettevõte selle kasvatada 5%ni. "Praegu on meile küll tunduvalt suurem ekspordimaa näiteks Taani, kuid eks olukord on muutlik. Talleggi kaubamärgiga tarbijapakis fileed müüme Rootsi minimaalselt, kogu muu müük on tööstus- ja HoReCa sektorile ja seega tarbijale Talleggi kaubamärgiga ei seostu," seletas Talleggi äridirektor Margus Venelaine. Tema sõnul on nii Rootsi kui ka Soome turud linnuliha suhtes protektsionistlikud ja omavad ELi sees eristaatust - tavaliste kvaliteediprotseduuridega toode sinna turule ei pääse, see puudutab just eriti salmonella-kontrolli.

"Lisaks on nii Soome kui ka Rootsi ühiskonnas väga tugev n-ö naabrivalve kodumaise päritolu üle, kodumaisust peetakse ülitähtsaks. Soomes küll enam mitte nii palju, aga Rootsis valitseb endiselt ka väga tugev eelarvamus Eestis toodetu kvaliteedi suhtes," märkis Venelaine. Eesti kuulub aga viimaste uuringute järgi ELis salmonella-vabade maade gruppi, mis loob Venelaineni hinnangul baasi püsiva ekspordi arendamiseks Skandinaaviasse.

"Soome-Rootsi ärimehed on ettevaatlikud ja võtavad otsustamiseks aega. Tehtud kokkulepped aga peavad ja kord alanud koostöö võib vastastikku tulu tuua aastaid," lisas ta. Kuid kõigepealt tuleb murda eelarvamused ning selles aitab kõige rohkem vaid aeg. "Muidugi tingimusel, et Eesti euroopaliku riigina edasi areneb," lausus Venelaine.

Balbiino lähetas esimesed proovijäätised Rootsi 2007. aastal, kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest hinnatingimused polnud ettevõttele vastuvõetavad ning nende tollane koostööpartner lõpetas Rootsis jäätise vahendamise. "Nüüdseks on Rootsis turunõudlus paranenud ja otsime jällegi ka sealsel turul võimalusi," lausus Balbiino juht Jaak Muug.

Soomlane maksab arved tähtaegselt. Soome turul on Balbiino tegutsenud juba alates 2006. aastast. "Soome turg on elujõuline turg ning kliendid maksavad arveid tähtaegselt, seetõttu on see meile väga vajalik eksporditurg. Usun, et teised ettevõtjad kinnitavad sama," märkis Muug, kelle sõnul on turule murdmiseks igal valdkonnal oma spetsiifika, aga kindlasti on Soome kliendid väga tõsised kliendid, kelle puhul on korrektsus ja kvaliteet esmatähtsad.

"Näiteks on Balbiino Soome-suunalist eksporditegevust oluliselt aidanud Balbiinole omistatud rahvusvaheline toiduohutuse ja kvaliteedi sertifikaat BRC (British Retail Consortium), mida näiteks Eesti kliendid ei oska nii väga hinnata," lausus Muug.

Tema sõnul peab Soome ekspordi puhul arvestama sellega, et eksporditav toode ei saa mitte mingil määral olla kehvem kohalike tootjate toodangust, pigem peab Eesti toode olema parem. Suureks plussiks Soome eksportimisel on logistiline lähedus, eriti külmutatud toodete valdkonnas, kus spetsiaaltransport teeb toote lähetamise väga kalliks.

"Soome on elujõuline turg ja see on põhjuseks, miks soovime seal püsivalt toimetada. Teiseks on Soome turg andnud meile infot võimalikest trendidest jäätisemaailmas, mis varem või hiljem jõuavad ka ühel või teisel kujul Eestisse. Näiteks toodame Soome turule Fair Trade'i tooteid , mis on otsapidi jõudnud ka teistes tootevaldkondades Eestisse," lisas ta.

Leibur ekspordib toodangut välisriikidesse VAASAN Gruppi kuuluvate ettevõtete kaudu, mitte Leiburi kaubamärgi all. "Arvestades Leiburi toodete eripära, siis potentsiaalsed eksporditurud on just Eestiga vahetult piirnevad riigid," märkis Leiburi tegevdirektor Asso Lankots. Kui Lätis ja Leedus on Eesti päritolu toodetel väga hea maine, siis Skandinaavia maades läbilöömiseks peab Eesti Lankotsi hinnangul oma kvaliteedikuvandiga ja usaldusväärsusega üksjagu tööd tegema ning pingutama. Leiburil on ISO 22000 standardile vastava toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat.

AS Põltsamaa Felix müüb tooteid Soome ja Rootsi turul oma kontserni ettevõtete kaudu. Nendele turgudele (peamiselt Soome) läheb umbes 30% Põltsamaal toodetust. "Meie senise edu alus on kohaliku tarbija maitse-eelistuste tundmine ning kohalik tuntud kaubamärk. Eksporditegevus lähiturgudele on viimaste aastate jooksul pidevalt kasvanud ja plaanime selles suunas jätkata," märkis ettevõtte juht Anti Orav.

Skandinaavia riikidest ekspordime praegu Soome ja Taani ning alustame sellel aastal eksporti Rootsi. Skandinaavia on oluline ekspordipiirkond - tegemist on majanduslikult stabiilse piirkonnaga, suure turuga, mida eestlased hästi tunnevad, logistikakulud on suhteliselt madalad. Logistika võib olla aga ka takistuseks, sest kogu kaup liigub merd pidi ning põhjamaine kliima seab vahel logistikale takistusi.

Turule murdmiseks on vaja julgust ja tahet, siis olema kursis turu eripäradega, alates seadusandlusest, tarbija eelistuste tundmisest ja sihtturul tuleb pidevalt ise kohal käia. Kindlasti nõuab see eksporditöötajate palkamist, turu-uuringuid, spetsiaalseid disaine, vastamist küsimusele, miks peaks välismaine tarbija meie toodet tahtma jne.

Eksporditurul kehtib täpselt samasugune müügi- ja turundusskeem nagu Eestis - vastutame oma toote müügi- ja turunduse eest lõpptarbijani - mitte kaupluseni - välja.

Soome naabriks olemine annab ekspordieelise. Kas või lihtne asi - meil on sarnane keel, suhtleme omavahel soome keeles, mida Läti või Leedu tootjad teha ei oska.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing