Kalmistuseadus loob lõpuks ühtsed reeglid

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul täidab valminud seadus aastaid valitsenud õigusliku lünga ning lõpetab sellega ebamäärase ja reguleerimata olukorra. „Seadus annab kalmistute ja matmise osas ühtsed alused. Seni on kalmistutesse puudutav olnud kohalike omavalitsuste reguleerida, kuid see on olnud piirkonniti erinev. Ühtse regulatsiooni kehtestamine tagab selguse ja kindluse nii kalmistute haldajatele kui inimestele ning lahendab olukorra, kus kalmistute korrashoid ning matmistavad olenesid ainult kalmistu kasutajast või haldajast,“ selgitas minister. „Seadus sätestab tähtajad ning tingimused, mis on üheselt kehtivad kogu Eestis - näiteks kalmistute sulgemisele, pealematmisele ning kalmistute ümber rajatava rahuvööndi määramisele.“

Kalmistuseadus kehtestab üleriigiliselt matmise või tuhastamise nõuded ning reguleerib kalmistute rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks sulgemist.

Matmiseks suletud kalmistute kasutusotstarbe muutmise tähtajaks sätestatakse 75 aastat. Kalmistu kasutusotstarbe muutmisel tuleb maetud ümber matta ja hauatähised ümber paigutada. Lisaks suuremale selgusele kalmistute asutamise ja sulgemise osas kehtestab kalmistuseadus ühtse pealematmise miinimumaja, milleks on 20 aastat viimasest matmisest.

Seadus näeb ette hauaplatside märgistamisnõude enne nende hooldamata hauaplatsiks kuulutamist. Haua saab tunnistada hooldamata hauaplatsiks siis, kui see on olnud märgistatud vähemalt aasta ja seda ei ole selle aja jooksul korrastatud.

Uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate laiendamisel kehtestatakse seaduse alusel kalmistu välispiirist 50 m laiune rahuvöönd, millega reguleeritakse maakasutust kalmistu ümbruses, mis on vastuolus kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.

Kalmistuseaduse võttis riigikogu vastu eelmisel nädalal ning seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2012.