Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti EL eeskirjade ülevõtmisega jännis
Kuigi üldiselt hinnatakse Euroopa liikmesriikide siseturueeskirjade riiklikku õigusesse ülevõtmist jätkuvalt heaks, ei ole Eesti suutnud täita lubatud õigusaktide hulka.
Keskmiselt 0,9% siseturudirektiividest, mille rakendamise tähtaeg on möödunud, ei ole praeguseks liikmesriikide õigusesse üle võetud ning see arv on viimase kuu jooksul püsiv olnud. See tähendab, et liikmesriigid on nõuete täitmise piiri peal, sest riigipead ja valitsusjuhid seadsid 2007. aastal eesmärgiks mitte ületada 1% määra.
Samas on aga seitsmes liikmesriigis ülevõtmata õigusaktide määr suurem kui eesmärgiks võetud 1%. Peale Eesti kuulub nende riikide hulka Austria, Tšehhi, Küpros, Ungari, Poola, ja Itaalia. Itaalia on kahekordistanud oma mahajäämust 1,1%-lt 2,1%-ni ja see on nüüd 27 liikmesriigi seas kõige suurem.
Viimase 12 kuu jooksul on liikmesriigid suutnud ka vähendada 40% võrra aega, mis neil keskmiselt kulub ELi direktiivi ülevõtmiseks riiklikku õigusesse. ELi õigusnormide kohaldamisega seotud rikkumismenetluste arv on vähenenud 11% võrreldes kuue kuu taguse ajaga. Näiteks on Kreeka, Portugal ja Luksemburg suutnud mahajäämust märkimisväärselt vähendada. Malta on mahajäämuse vähendamises jätkuvalt kõige edukam.
Kuus liikmesriiki 20st, kes on jäänud eesmärgiks seatud 1% piiresse, on mahajäämust vähendanud või jäänud samale tasemele võrreldes kuus kuud tagasi saadud andmetega. Nendeks riikideks on Malta, Iirimaa, Portugal, Kreeka, Luksemburg ja Läti. Need riigid näitavad, et hoolimata rasketest aegadest on siiski võimalik jääda ülevõtmisel samale tasemele või seda isegi kiirendada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.