Juustutootjad kasvasid edukaimateks eksportijateks

Eesti juustutootjad on võtnud sihikule välisturgude, eeskätt Venemaa vallutamise. Selle saavutamiseks on viimase paari aasta jooksul uuendatud tootmise ja pakkimise tehnoloogia ning tõstetud kodumaine juustutööstus n-ö uuele tasemele.

Nii andis 65 kohaliku piimatootjast põllumehe ühistule kuuluv AS Saaremaa Piimatööstus 2008. aastal käiku tehase sisseseade, mis aitas juustu tootmise viia sootuks uutele põhimõtetele.

Nende põhimõtete sisuks on ettevõtte juhatuse esimehe Andi Saagpaku sõnul toodete senisest suurem väärtustamine, jõuline tootetutvustus ning kohaliku tooraine maksimaalne ärakasutamine, sest massiga ja pelgalt numbrite tagaajamisega tema sõnul kaugele jõuda ei õnnestu.

Ainuüksi tootearendusse investeeriti 2009. aastal üle viie miljoni euro (80 mln kr). Kõige selle tulemusena moodustas 2010. aasta juustueksport 1275 tonni, mis on 62% rohkem kui 2009. aastal. Käive, mis mullu moodustas 14,9 miljonit eurot (233,3 mln kr), kasvas aastaga 27,6%.

Edu tuli nii siseturul kui ka ekspordis. "Lisaks kiirele ekspordikasvule oleme saavutanud ka siseturu juustumüügis 15protsendilise kasvu ning selle, et enam ei pea meie ühistu liikmed ühtegi tilka piima mujale müüma," rääkis Saagpakk. "Kui investeeringud poleks neid tulemusi andnud, ei seisaks mina praegu selle ettevõte eesotsas." Samas möönis ta, et järgnevatel aastatel enam sedavõrd kiiret kasvu saavutada ei õnnestu.

Saagpakk nimetas ettevõtte käibe kasvu põhjuseks ka piimahinna tõusu ja piimatootmise kasvu möödunud aastal.

"Kui tervikuna oli Eestis piimatootmise kasv 1% ümber, siis Saaremaal kasvas see 4,6%," selgitas ta. "Meie regionaalne tooraineressurss pole piima osas teab mis suur, sellepärast peame seda võimalikult kvaliteetselt ära kasutama. Pealegi - ühistulise ettevõtlusvormina on Saaremaa Piimatööstusel huvi tootmisse minevate piimakoguste suurendamiseks."

ASi Valio Eesti ekspordidirektor Elar Ollik tunnistas, et kuigi koguseliselt langes Valio Võru Juustu eksporditud juustu kogus eelmisel aastal 2009. aastaga võrrelduna ligi 13%, oli ekspordi rahaline tulemus varasema aastaga võrreldes parem ja sellise arenguga võib tema hinnangul rahule jääda.

Võru Juust on Olliku sõnul seadnud eesmärgiks lisandväärtusega ja nn brändijuustude osa suurendamine tooteportfellis. Kuigi Võru juustutööstus on aastakümneid tuntud kui suur Venemaale eksportija, on nüüd sihikule võetud USA turg. Selleks lansseeriti spetsiaalselt USA turu jaoks väljatöötatud juust Lacey Swiss ning viidi Venemaa turul läbi Atleet-kaubamärgi põhjalik uuendus.

Piiritagune nõudlus üha kasvamas. "Suurenenud ekspordi taga on eelkõige maailmaturul valitsev piimatoodete defitsiit. Selle tulemusena on tõusnud nii hinnad kui ka nõudlus," iseloomustas Ollik. "Tootjad on hakanud Venemaale eksportima ka ilma brändita juustu, mida sealsed kauplusteketid või edasimüüjad väärindavad."

Ollik kinnitas, et Valio eesmärk Venemaa turul on keskenduda oma kaubamärgi arendamisele. Sügisel ette võetud Atleedi n-ö näouuendusele said kõik Atleet-toodete pakendid spetsiaalselt venelaste eelistuste järgi välja töötatud kujundused.

Venemaal osatakse meie juustu hinnata. United Estover Grupi (UEG) müügi- ja turundusosakonna juhataja Hannes Prits on seda meelt, et Venemaa turg paneb rõhku juustu kvaliteedile ja maitsele, mis väljendub selles, et Eestiga võrreldes on palju suurem osakaal 50%-lise rasvasusega juustul (st Eestis kasutatava määratluse järgi 27% rasva toote üldmassist) ning light-toodete osakaal ekspordist on pea olematu.

Pakendite puhul on UEG tähelepanu pööranud nn Vene turu spetsiifikale - pakendid on kirkama värvigammaga ning sealne turg eelistab ka näiteks suuremaid viilupakendeid. Prits märkis, et positiivse vastukaja on leidnud Hiirte Juust, mida idanaaber tunneb nimetusega "Mõshkin Sõr" .

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp tunnistas, et kodumaisel tootjal on raske luua mingit imebrändi ja konkureerida tugeva juustukultuuridega maadega.

"Seetõttu pean eriti oluliseks tootjate ja teadusasutuste koostöö tihenemist, et luua funktsionaalseid ja senisest veel tervislikemaid tooteid, sest selles suunas liigub kogu maailma tarbijate eelistus," rääkis Potisepp. "Usun siiralt Südamejuustu võidukäiku, jätkuks vaid ettevõttel kannatust ja ressurssi toodet turundada. Toetusrahade ja teadlastega koostöös peaks midagi erilist looma ja toote ka ära kaitsma."

Peterburi- ja Loode-Venemaa regioonis on Eesti põllumajandustoodete kvaliteedikuvand jätkuvalt positiivne. See väljendub näiteks selles, et sealne tarbija on nõus maksma Eestist pärit juustu eest kõrgemat hinda kui näiteks Saksamaa suurtootjate analoogide puhul.

Eesti põhilised juustu eksporturud on Soome ja Venemaa. Ida pool aitab Eesti tootjatele kaasa nn ajalooline kvaliteetsete toodete imago, mida on õnneks suudetud hoida.

Ma ei näe põhjust, miks peaks juustutootmine lähiajal langema. Samas ei julge ka märkimisväärset tõusu prognoosida. Tööstuste suurim väljakutse on leida moodus maailmaturul eristumiseks. Seda siis kas kaubamärgi või eriliste toodete kaudu.

Leidsime, et kui kvantiteediga läbi lüüa ei õnnestu, tuleb seda teha kvaliteediga. Meie pole väga suur tööstus ja saame endale lubada näiteks säilitusaineteta tootmist.

Mida suurem tööstus, seda kõikuvam on ka kvaliteet ja et seda stabiilsena hoida, lisataksegi säilitusaineid.