Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas koalitsioonilepe viib meid teenusmajanduse suunas?

Herdis Ojasu 28. märts 2011, 00:00

Teadmistepõhise majanduse olulisus on kujunenud teemaks, mida on viimastel aastatel palju arutatud. Et tootmise kõrval peab Eestis olema ka arvestatav teabepõhine majandus. Muidu meil ainult toodetakse, mõeldakse aga mujal. Seekordne koalitsioonileping on harukordne, võime väita, et esmakordselt on äramärkimist leidnud prioriteetsed suunad ja visioonid, mida saame rakendada teadmistepõhise majanduse vankri ette.

Teabe- ja teenusmajanduse valdkond on lai ja teema suur. Meie peamine viga on selle majandusvaldkonna killustatus. Fragmentidena suudame esimesed suunised määrata, kuid struktuur tervikuna on kaardistamata. Teenusmajandus on värskes koalitsioonileppes prioritiseeritud, ja see on ülioluline samm majandusele tervikuna, kuid seda esialgu vaid kild-killu kaupa. Sektorist vajaliku kasumlikkuse kättesaamiseks vajame aga rohkemat, tervikut.

Teenusmajandus on Euroopas sihikul kui kõige kiiremini arenev majandussektor - tootmine liigub soodsamasse keskkonda, koondub paikkondadesse, kus odavama lihttööjõu saadavus on ülisuur, samas suur osa teenusmajandusest on paikne ning tarbitav vaid kohapeal. Aasia riigid, peamiselt Hiina, on muutunud ülivõimsateks vabrikuteks ning nendega konkureerida pole ammu enam mõistlik. Euroopa kontsernid on juba aastaid otsinud uusi võimalusi ja tootmiselt integreeritud teenustele liikumine on toonud neile ka edu. Otsitakse võimalusi teenida teabelt ja teenustelt, intellektuaalomandilt, arendades, rakendades ja seejärel müües seda tootmishiidudele. Teeme sedasama? Meil pole vaja jalgratast leiutada, et tootva tööstuse kõrvalt lisandväärtusena teenustelt ja teabelt teenida.

Teenusmajandus on Eestiski olemas. Need on ettevõtted, kes tegelevad tööga, milleta tööstusel ja tootmisel on peaaegu võimatu eksisteerida. Need ettevõtted loovad, disainivad, mõtlevad, vahendavad, arendavad, turundavad ja müüvad, kuid toodet - kommi või kummikut - neil ette näidata pole. Toode luuakse, saab vormi ja kuju, turundatud ja müüdud just nende töö tulemusena. Eesti on senini investeerinud peaasjalikult tootmisesse, mitte toote loomesse, tootmist hõlbustavatesse teguritesse ja toote edasise teekonna tugivaldkondadesse. Võrdselt olulised on mõlemad. Teenusmajandus ei saa ilma tootmiseta ja vastupidi. Disaineril on vaja tehast, kes tema loomingu materialiseeriks, ja tehasel disainerit, kes piltlikult öeldes tehasele tööd annaks. Meil on arvestatav hulk teenusmajandussektori ettevõtteid, töötajaid, teenuseid ja teavet, kuid valdkonna statistika on endiselt puudulik. On ülioluline, et valdkonda nähtaks tervikuna ning planeeritavad tegevused toetaks kogu teenusmajanduse valdkonda, mitte vaid selle fragmente.

Millest alustada? Peame alustama teenusmajanduse ja selle olulisuse mõistmisest, sektori tegeliku suuruse täpsest määratlemisest. Nii mõnigi võib suure üllatusena avastada, et teenusmajanduse sektor moodustab tervelt 67% Eesti SKPst. Kui suudame teenusmajanduse võimalused maksimaalselt kasutusele võtta, saame edaspidi keskenduda teenusmajanduse ekspordi arendamisele - pakutavat lisandväärtust on võimatu üle hinnata.

Me peame looma ja kinnitama praeguseks fragmenteerunud teenusmajanduse ühtse kuvandi ning arendama eelkõige eksporditavaid valdkondi-teenuseid. Näiteks finants- ja tervishoiuteenus ning loomevaldkond - neis on enim perspektiivi ja tugev tahe ka erasektori poolt. Kui teame, kus oleme, mida omame, mis on me tugevused ja nõrkused, saame arukalt edasi liikuda.

Teenusmajanduse Koja prioriteetidest on koalitsioonileppes sihikule võetud 15 üliolulist suunitlust - investeeringud inimestesse, loomemajandusse, taseme- ja täiendõppesse, õiguskindlusesse, teenuseekspordi keskuste loomisesse. Koalitsioonierakondade töö on tunnustamist vääriv ja koostöövalmidus teenusmajanduse sektori edendajatega hoiakutest tegudeni realiseerumas.

Teenusmajandus ei ole kogu majandus, see on üks mehhanism, üks majanduse struktuuridest. See ei ole kahtlemata majanduse imelaps või meie oma Facebook, kuid suure lisandväärtuse ning väheste investeeringuvajaduste tõttu on see suhteliselt kiire tee majanduskasvu protsendipunktidesse. Ja mis ülioluline - teenused on olemas, teave ka, erasektor on valmis, koalitsioonilepe paljulubav. Läheme siis sõnadelt tegudele! Loome ühtse tegevuskava ja majandame targemalt-süsteemsemalt kui eelmised neli aastat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing