Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjad nuruvad tööjõumaksude alandamist

Piret Reiljan 30. märts 2011, 00:00

"Tööjõumaksud on Eestis liiga kõrged ja igale ettevõtjale koormavad, sõltumata tegevusalast," sõnas endanimelise advokaadibüroo partner Aivar Pilv. Paraku pole maksukoormus ja selle eest saadavad hüved tema sõnul kuidagi tasakaalus, lisas ta ja tõi täiteks raskesti kättesaadavad meditsiiniteenused.

Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi toonitas samuti, et tööjõumakse on tarvis alandada ja seda sõltumata ettevõtjate tegevusalast.

Õige oleks maksu alandada kõigile võrdselt. Selgelt kõrgepalgalisse tegevusharusse kuuluv advokaat Pilv teatud valdkondades maksuerisuste rakendamisse suuremat ei usu, kuna kõiksugu erisused tekitavad vaidlusi ja neid, kes tunnevad, et neile tehakse liiga. "Ma olen realist. Advokaatidele ei hakka üheski ühiskonnas mitte keegi mitte mingisuguseid soodustusi tegema," lisas Pilv naerdes.

Küsimusele, kuidas ja kui palju oleks mõistlik tööjõumakse langetada, vastas Pilv, et on täiesti mõistetav, et riigieelarve tühja kohta ei salli. "Mõneprotsendiline sotsiaalmaksu langus - seda oleks ehk võimalik praeguste maksulaekumiste juures ümber jagada," arvas Pilv.

Tööjõu kõrge maksustamise kohta teravalt sõna võtnud IT-ärimees Jaan Pillesaar ütles eile, et kõrge lisandväärtusega teenustöökohti on igas majandusharus, seega tuleb neid toetada igal pool ja parim viis selleks on tööjõu maksukoormuse alandamine. Langetada tuleb töötuskindlustusmaksu, jätkata üksikisiku tulumaksu alandamist, samuti pidas ta oluliseks sotsiaalmaksule lae seadmist.

Kõik Pillesaare loetletud meetmed on olemas ka värskes koalitsioonileppes, ent need rakenduvad ajalise viivitusega ning mõjuvad pigem kosmeetiliselt. Näiteks leppesse kirjutatud sotsiaalmaksu lage peavad ettevõtjad liiga kõrgeks ja vaid jäämäe veepealset osa puudutavaks, töötuskindlustuse makse alandamine aga ei anna suurt efekti, kui arvestada, et alles see ju tõusis märgatavalt.

Reformierakonna ja riigikogu liige Valdo Randpere, kes on varem aastaid juhtinud IBM Eestit, oli nõus, et tööjõumaksud on valus teema. Samas ütles ta, et väiksemate sissetulekutega ei ole võimalik riigil funktsioneerida, mistõttu ei ole tuntavat ettevõtjate maksukoormuse vähenemist vähemalt lähiaastatel loota. Rahandusminister Jürgen Ligi kommentaari ei õnnestunud eile saada.

"Tööpuudus ja kõrge lisaväärtusega töökohtade suur osakaal ei ole ettevõtja, vaid riigi probleemid. Riigi peamine töövahend on maksusüsteem," väitis Pillesaar.

Maksude kõrval oluline ka haritud tööjõud. Samuti IT-sektoris tegutseva Webmedia üks omanikke Taavi Kotka nõustus, et tööjõumaksude alandamine on kindlasti kõikide Eesti ettevõtete huvides. Ta lisas aga, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris on kindlasti vähemalt pool tuhat töökohta juba sellel aastal Eestist nii-öelda mööda läinud mitte maksude, vaid kvaliteetse tööjõu puudumise tõttu.

Kõrgete tööjõumaksude eest ära saab kolida see, kes midagi toodab, teenindusettevõttel on seda raskem teha, nentis turvavaldkonda kuuluva K Grupp Turvateenuste juht Margus Laasi. "Kahe aastaga on meie teenuste hinnad kukkunud pea 40 protsenti, aga palgakulu ainult natuke üle 10 protsendi," tõi Laasi välja tööjõumaksude eriti pitsitava reaalsuse. Maksukoormuse leevendamiseks hoitakse Laasi sõnul kokku näiteks vormirõivastelt, sidevahenditelt ja transpordilt, koomale on tõmmatud kogu administratiivset poolt.

Et kõrged tööjõumaksud loobivad kaikaid kodaratesse Eesti konkurentsivõimele, on uuringute ja arvamusavalduste näol kurdetud juba mitu aastat.

EASi tellitud Eesti konkurentsivõime uuring tõi 2008. aastal välja, et oluline on vähendada tööjõu maksukoormust. Lahendustena toodi välja sotsiaalmaksumäära alandamine või vähemalt sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, samuti erisuste rakendamine noortele ja teadmustöötajatele.

2008. aasta lõpus kirjutas Ernst & Youngi partner Ranno Tingas, et kui tööjõu maksustamises midagi ei muutu, valivad suure tööjõukuluga ettevõtmised uueks asukohaks mõne teise riigi. "Selleks, et töötaja taskusse jõuaks 100 krooni, peavad Eesti tööandja ja töötaja maksma kokku lisaks 73 krooni makse," kirjutas Tingas. Ta lisas, et Eesti tööjõumaksud on keskpärased, kuid teiste riikide maksusoodustusi ja -vabastusi arvestades ei ole Eesti keskkond atraktiivne.

Advokaadibüroo Glikman & Partnerid üks omanikest Leon Glikman kirjutas 2009. aasta sügisel, et Eesti madal maksukoormus on müüt, millesse ei usu ei Eesti ettevõtja ega investor. Eesti maksukoormus oli viidatud uuringute järgi 48,6%, millest moodustasid lõviosa tööjõumaksud (38,3%). "Meie tööjõumaksud ületavad Saksamaa, Soome, Norra, Taani ja Hollandi omi ning on üle kolme korra kõrgemad kui Inglismaal või Iirimaal," märkis ta.

Sellele, et sotsiaalmaksu 4000eurone lagi sotsiaalkindlustuse osale on seatud küllaltki kõrge, on raske vastu vaielda. Põhimõtteliselt on see aga kindlasti õige valik, isegi kui selle mõju ei ole nii ulatuslik, kui soovitakse.

Eestis kehtiv ja ettevõtlust soosiv reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus soosib tööjõumahukaid valdkondi vähem näiteks tööstusettevõtetega võrreldes. Selles osas vajab maksusüsteem edasiarendamist ja sotsiaalmaksule piiri seadmine on kindlasti samm vajalikus suunas. Arutelu teemaks võiks jätkuvalt olla ka ettevõtete teadus- ja arendustegevuse soodustamine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing