Kui palju elab Eestis tegelikult inimesi?

"Viimane aastakümme on kaasa toonud olulised muutused Eesti rahvastiku paiknemises ? Euroopa Liitu astumisega avanesid välispiirid, kinnisvarabuumiga tekkis paljudel võimalus leida ning soetada unistatud elupaik. See tõi kaasa elavama rände nii riigi sees kui ka riigist välja ning raskendas arvepidamist Eesti püsielanikkonna üle," kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Helerin Rannala ameti ajaveebis.

Nii on Eestis praegu kasutusel kolm rahvaarvu: statistikaamet avaldab rändega ja rändeta rahvaarvu ning rahvastikuregistrist saab teada, kui palju inimesi on erinevates piirkondades elanikuks registreeritud. Igal kolmest on omad puudused, märgib statistik.

Statistikaameti avaldatavad rahvaarvud põhinevad 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusel, millele on vastavalt liidetud või lahutatud sünnid-surmad ning rändega rahvaarvu puhul ka registreeritud ränne.

Rahvastikuregistri rahvaarv põhineb elukoha registreerimise andmetel. Paraku on inimeste otsus oma elukoht registreerida mõjutatud erinevatest praktilistest kaalutlustest ja registreeritud elukoht ei pruugi kattuda tegelikuga. See tähendab, et inimesed võivad elada konkreetses piirkonnas, aga tegemist võib olla ka ametliku elanikkonnaga, kellega kohalik omavalitsus saab arvestada vaid tulumaksu laekumisel. Selguse Eesti tegeliku rahvaarvu ja paiknemise kohta toob Rannala sõnul aasta lõpul algav 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus.

Elanikkonna paiknemisele on avaldanud suurt mõju kaks olulist tendentsi. Esiteks on viimastel aastakümnetel toimunud eeslinnastumine rändega suuremate linnade tagamaale. Teine tähtis rändesuund on ääremaalt linnadesse. Nii on mõned kohalikud omavalitsused rändest võitnud, mõned kaotanud.