Unistus miljardi euro suurusest käibest

Koit Brinkmann 18. aprill 2011, 00:00

Tallinnas Kopli poolsaare tipus asuv tehas on oma 62 hektari suuruse territooriumiga kui linn linnas, kuhu sissesaamiseks tuleb tõkkepuu taga oodata turvameeste luba, sest siin asub üks Eesti suuremaid sadamaid - Vene-Balti Sadam.

Kohtume Bermaniga laevatehase kontoris tema teisel korrusel asuvas kabinetis. Berman räägib alguses elavalt tehase ajaloost, kuidas Koplisse ehitati elektrijaam, mis oli linna omast kaheksa korda võimsam, ja rajati trammiliingi tehase tööliste transpordiks. Edasi rääkisime tänapäevasematel teemadel.

Kas Teie arvates on kriis läbi? Loen lehtedest, et kriis on läbi ja meid ootab ees helge tulevik. Jah, positiivseid tendentse on näha nii Eestis kui ka kogu maailmas, aga see kõik võib muutuda. Piisab, kui näiteks Liibüas midagi juhtub, ja mida teeb siis nafta hind, või Jaapani tuumakatastroofi näide. See kõik mõjutab maailma.

Väga hea, et Eesti ajakirjandus hakkas 2008. aastal väga aktiivselt majanduskriisist rääkima, kuigi valitsus rääkis hoopis teist juttu. Toon lihtsa näite Leedust, kus valitsus ei rääkinud kriisist, sest valimised olid tulemas ja ka ajakirjandus vaikis. Meie Leedu kolleegid pärisid, mis hüsteeria teil on, mingit kriisi ju ei tule. Nad plaanisid eelarve ja töötasude kasvu. Me saatsime selle tagasi ja kinnitasime kriisiprogrammi. Pärast oli Leedus kukkumine hullem kui Eestis.

Milline tuleb see aasta? 2011. aastal plaanime käivet üle 350 miljoni euro, võrdluseks 2008. aastal oli see peaaegu 400 miljonit eurot. Kasvavad ka investeeringud, eelmisel aastal 49 miljonit eurot ning sel aastal veel 60 miljonit. Valmistume kahe tööstuslike gaaside tehase ehituseks, üks kerkib Liepajasse, teine Narva. Täies hoos on Ukraina gaasitehase ehitustööd. Lätis käivitame uue metallitoodete logistika- ja arenduskeskuse.

Kriisist hoolimata oleme kogu aeg investeerinud inimestesse, tehnoloogiasse ja seadmetesse. Meile on pangad laenu andnud ja annavad ka praegu.

Sest kontsern on terve? Jah, eks pangad näevad seda. Ega ilmaasjata tehta nalja, et pank annab vihmavarju, kui päike paistab, ja võtab ära, kui hakkab vihma sadama. Meil selliseid probleeme pole ega tohi olla. Me oleme väga ettevaatlikud.

Te olete konservatiivne inimene? Ma alati hindan riske. Kui risk on 50 : 50, me kunagi ei riski, ka 60 : 40 puhul mitte, kuid 70 :30 ja 80 : 20 - see on teine asi. Ma arvan, et see on olnud ka edu pant. Minult on küsitud, milline projekt on ebaõnnestunud. Mõned tööd on olnud kahjumlikud, kuid äris on see ju normaalne. Investeerimisprojektide hulgas ebaõnnestunuid aga pole.

Mitte ühtegi? Ei ole. On olnud projekte, mis pole kohe tööle hakanud, näiteks suure Leedu laevaremonditehase Vakaru Laivu Remontas aktsiate ost. Kolm aastat ei õnnestunud seda tööle saada, mul tekkisid kahtlused, kas me ikka tegime õigesti. Väga keeruline projekt, just inimeste mõtteviisi poolelt.

Kuidas teid on mujal riikides vastu võetud, et tulevad Eestist ühed tegelased? Igal pool on see olnud teemaks. Soomes ostsime me nende kõige suurema laevaremonditehase, pärast seda, kui Tallink ostis Silja Line'i. Soomlased olid Tallinki ostust šokis. Seni oli normaalne, et soomlased ostavad Eestis, Lätis ja Leedus, aga järsku mingid poisid Eestist ostavad Soome uhkuse!

Mastaapidelt olid meie tehingud erinevad, kuid me õppisime sellest. Kartsime väga, et Soome laevaomanikud lähevad ära. See oli meie jaoks väljakutse. Seepärast ei muutnud me tehases alguses mitte midagi. Meid jälgiti väga tähelepanelikult. Praegu töötab Turku Repair Yard veelgi efektiivsemalt.

Kas BLRT Grupp on regiooni suurim laevaremontija? Läänemere piirkonnas oleme laevaremondi valdkonnas turuliider. Loomulikult on Euroopas gigandid, kelle käibed on miljardites eurodes. Ka minu unistus on kasvada miljard euro suuruse käibeni. Meil on oma strateegia viieks ja kümneks aastaks.

Kunagi, kui käive oli 220 miljonit krooni, oli minu jaoks ulme jõuda miljardi kroonini. See ei tundunud reaalne, kuid 2008. aastal oli müügitulu juba kuus miljardit krooni.

Räägime ka suuraktsionäride vahelisest tülist. Olukord on muutunud, meile kuulub 53 protsenti aktsiatest.

Aga eelmisel aastal olid Teil ärevad ajad? Olid. Väga ei tahakski sellest rääkida. See oli väga ebameeldiv, kui minuga ei räägitud ja kui inimesed (suuruselt teine ja kolmas aktsionär Valeri Kovalenko ning Mihhail Gnidin - toim), kellega koos kunagi alustasime, hakkasid minu selja taga kolm kuud enne aktsionäride üldkoosolekut aktsiaid kokku ostma. Kokku ostsid nad kuuelt endiselt tehase töötajalt 47 aktsiat.

Järsku aktsionäride üldkoosolekul nõudsid nad, et 100 miljonit jagataks dividendideks. Nii see ei käi, taolisi asju tuleb eelarvesse planeerida. Tuletasin ka aktsionäride üldkoosolekul meelde, et muu hulgas ehitame Ukrainas gaasitehast, investeering on 30 miljonit eurot. Investeeritud oli juba 8 miljonit, aga pangad Ukrainas raha ei anna. Ma ei saa öelda, et andke andeks, me ei saa rohkem investeerida, sest üks ja teine inimene soovib dividende.

Kas vastaspool on rahunenud? See mind ei huvita. Ettevõte ei ole mänguasi, millega mängitakse. Meil on ka sotsiaalne vastutus 4000 töötaja ees. Ka BLRT Grupp on üsna tuntud nimi, mida hoida.

Kas BLRTst võib saada tulevikus börsifirma? Elame, näeme. Olen täiesti kindel, et jätkame investeerimist ettevõtte arengusse. Kunagi me plaanisime börsile minekut, ajakirjandus küttis ka teemat. Selles oli oma loogika, kui majandus kasvas ning agressiivne turuosa ostmine oleks firmat kiiresti kasvatanud. Kas või miljardi euro suuruse käibeni. Teisalt me rääkisime konservatiivsusest, see kõik oleks olnud suur risk. Ka suured konsultatsioonifirmad soovitasid meile IPOt, aga see on nende turundus ja nende teenistus. Praegu ei ole meil mingit vajadust börsi kaudu raha juurde saada, uute projektide jaoks annavad pangad meile raha niigi.

Mida arvate sama valitsuskoalitsiooni jätkamisest? See on Eesti rahva tahe, et valitsuskoalitsioon jäi samaks - ning see on objektiivne.

Olen veendunud, et eelmise nelja aasta jooksul tegi valitsus palju vajalikke otsuseid, aga tehti ka vigu, näiteks eelarve koostamisel.

Kui ettevõtja ja kui kodanik ütlen, et see oli viga, kuidas eelarvet koostati ja majanduskriisi ei nähtud. Kui ma saan aru, et olen vea teinud, siis ma ei häbene seda tunnistada ja kiiresti viga parandada. Ma ei saa olla jäik. Soovitan seda ka valitsusele. Kuigi poliitikas, saan aru, on teised reeglid.

Milline on Teie arvamus sotsiaalmaksule lae kehtestamisest? See puudutab küll väga väikest osa inimesi, kuid pean seda positiivseks. Mitte sellepärast, et see puudutab mind või teisi tippjuhte, kelle palgad on üle 4000 euro. Vaataksin seda küsimust laiemalt. Meil töötavad šveitslased, soomlased, taanlased, sakslased. Nende töö siin tõstab meie konkurentsivõimet. Tänu neile on teinekord võimalik aastaga läbi käia tee, mis muidu võtaks kümme aastat. Ka nende palgad on suuremad kui 4000 eurot. Sotsiaalmaksu lae tõttu kokku hoitud raha arvel saaksime taolisi spetsialiste juurde.

Mida Te arvate Eesti-Vene suhte parandamisest? Need suhted võivad olla palju paremad. Sellist naabrit enda kõrval omades tuleks minu arvates seda maksimaalselt ära kasutada. Kõik meie partnerid vaatavad Vene turu poole ja kõik arvavad, et meie tunneme seda turgu võrratult paremini kui nemad. Nii see ongi. Äri jaoks on see ainult positiivne, kui poliitilised suhted Venemaaga on paremad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing