"Ettevõtjatel on huvi alternatiivturu vastu"

Raivo Sormunen 19. aprill 2011, 11:29

Advokaadibüroo Sorainen partner Reimo Hammerberg märgib, et nende poole on pöördunud ettevõtjaid, kel on huvi alternatiivturule mineku vastu.

Järgneb intervjuu Reimo Hammerbergiga:

Balti riikides on juba üheksateist alternatiivturu nõustajat (teie nende hulgas), samas kui alternatiivturule on tulnud viimase nelja-viie aastaga vaid üks firma (Goldinvest Asset Management). Millest on see tingitud?

Põhjuseid on kindlasti erinevaid. Eestis on kindlasti olemas piisavalt ettevõtteid kes oleksid sobivad kandidaadid alternatiivturule minemiseks, st ettevõtjad kellel on toimiv ärimudel, end tõestanud juhtkond ning selge visioon, mida kaasatud kapitaliga peale hakata. Investorite usalduse võidab arvatavasti eksporditurule suunatud ettevõtja, kes on juba turule minnes jooksvas kasumis.

Üks põhjuseid võib olla, et keegi ei taha olla esimene nö „testija“. Lihtsam on minna, kui keegi on juba ees. Peljatakse ka suuremat tähelepanu, st kõik ettevõtja tegemised on avatud – meedia tunneb oluliselt rohkem huvi jne. Samas suuremat tähelepanu ja meediakajastust saab ettevõtja panna ka enda kasuks tööle.
Samas ei saa väita, et huvi ei ole - meie poole on pöördunud mitmed ettevõtjad, kellega oleme turule minekut arutanud. Nõustajate ülesanne on pakkuda kliendile parimat võimalikku lahendust arvestades kliendi vajadusi – iga kord ei pruugi selleks olla alternatiivturule minek.

Mis mastaabis (käibe-, omakapitali mõttes) ja milliste ambitsioonidega võiksid olla teie hinnangul alternatiivturule pürgivad firmad?

Siin on raske konkreetset soovitust anda numbrite osas. Skandinaavia kogemuse põhjal on alternatiivturul olevad ettevõtjad väga erinevad – alates meditsioonitehnoloogia väljatöötamisega tegelevatest tehnoloogiaettevõtjatest kuni riidepoodideni. Peamised oleksid siiski kriteeriumid millele viitasin eespool (toimiv ärimudel, end tõestanud juhtkond ning selge visioon, mida kaasatud kapitaliga peale hakata) ja soovitavalt kasumis olemine. Start-upil ei pruugi olla otstarbekas alternatiivturu kaudu kapitali kaasata.

Alternatiivturgu võib võtta kui kauplemiskeskkonda, mis ei ole vaid ettevõtete jaoks, kes on vaid natuke väiksemad kui börsi põhinimekirja ettevõtjad.

Miks kaasata alternatiivturult raha? Või miks tulla alternatiivturule üldse ilma raha kaasamata (nagu seda tegi hiljuti Läti Goldman Asset Management)?

Alternatiivturg on üks rahastamise viisidest. Kui soov on vaid raha kaasata, siis ei pruugi alternatiivturg olla õige lahendus. Sellega peaks kaasnema ka pikemaajalisem soov olla avalikult kaubeldav, läbipaistvam ja avatum ning valmisolek kanda sellega kaasnevaid kohustusi.

Tavaliselt võiks ettevõttel, kes tuleb turule ilma uut raha kaasamata, olla soov suurendada oma aktsiate likviidsust, „harjuda“ olema kaubeldav ettevõte (st täita vastavaid teavitamise ja raporteerimisnõudeid, järgida head ühingujuhtimise tava) ning muuta sel viisil kapitali kaasamine tulevikus hõlpsamaks. Lihtsalt aktsiate registreerimisel on ka turule minemise kulud oluliselt madalamad, kui täiendava kapitali kaasamisel, kuid see ei ole arvatavasti peamine põhjus, miks valida üks või teine tee. Kui soovida kohe kaasata ka kapitali, on võimalus ka emissiooni ebaõnnestumiseks.

Kui ma sooviks tuua ettevõtte aktsiad alternatiivturule ja kaasata uutelt investoritelt omakapitali miljon eurot, mis see mulle (väga umbkaudu) maksma läheks?

Peamised kulutused seonduvad finantsnõustaja ja juriidilise nõustaja tasudega. Turupraktika kohaselt on finantsnõustajate tasud olulises osas tulemustasud – seega suur osa tasust makstakse eduka emissiooni korral. Kapitali kaasamise korral on peamised tehinguga seonduvad kulud ettevõtte juriidilise ja finantsauditi (due diligence) tegemine ja prospekti koostamine, millele lisanduvad muud väiksemad tööd. Pärast edukat emissiooni lisandub regulaarne tasu nõustajale, mis on oluliselt väiksem emissiooniga seonduvates kuludest. Konkreetset numbrit oleks siinkohal raske öelda – paljud nõustajad on arvatavasti valmis tegema esimest emissiooni soodsama hinnaga. Konkreetne number oleks läbirääkimiste küsimus. Eeltoodule lisaks peab ettevõtja korraldama suhtluse börsi ja investoritega, insiderite nimekirja pidamise jne, millega kaasnevad täiendavad kulutused.

Kas teie juurde on pöördunud mõni alternatiivturule tulla sooviv firma ja kuhu on see diil jäänud pidama?

On pöördutud küll. Osad on tahtnud veel ise oodata, kuni mõeldakse lõpuni läbi strateegilised plaanid ja osadele oleme soovitanud ise end nö paremasse korda seada enne turule minekut.

Alternatiivturu nõustaja võtab börsile firma tuues endale küllalt suure riski. Kas olete keeldunud mõnda firmat alternatiivturule toomast (nõrga äriplaani vms. põhjusel)?

Nõustaja roll (siin töötavad tavaliselt koos nii finants- kui juriidilised nõustajad) on tõesti ka kriitiliselt vaadata äriplaani ja turule mineku potentsiaali konkreetse ettevõtja majandusnäitajate pinnalt ning hinnata turule mineku võimalikku edukust realistlikult. Sellest tulenevalt oleme soovitanud mõnedel ettevõtjatel enne turule minekut oodata (parandada finantsnäitajaid jms).

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. April 2011, 08:49
Otsi:

Ava täpsem otsing