Euroopa Liit tahab eelarvet suurendada

Eelarvevolinik Janusz Lewandowski kirjeldas taotlust kui delikaatset tasakaaluharjutust kokkuhoiuvajaduse ning kasvu ergutavate meetmete vahel 500 miljoni ELi kodaniku jaoks, mööndes, et eelarvekõnelused tulevad rasked, vahendas AFP.

Eelarveprojektis on heaks kiidetud ka kaks Eestiga seonduvat suurprojekti: Ülemiste teedesõlme rekonstrueerimine, milleks antakse 2012. aastaks 21,6 miljonit eurot, ning elektriraudtee veeremi kaasajastamine, mida Euroopa Liit toetab 49,4 miljoni euroga.

Kokku on ELi tuleva aasta eelarve maht eelnõu järgi 132,7 miljardit eurot. Seda on 4,9% enam kui 2011. aastal.

Briti valitsuse esindaja jõudis juba märkida, et ELi eelarve suurenemine 4,9% võrra ei ole Suurbritanniale vastuvõetav. Ka Hollandi rahandusminister Jan Kees de Jager nentis, et komisjoni taotlus on proportsioonist väljas. „Kuidas me selgitame oma kodanikele, kes peavad püksirihma pingutama, et Euroopa Liidu eelarve jätkab kasvu?“ küsis minister.

Kampaaniat ELi eelarve suurendamise vastu on juhtinud Briti peaminister David Cameron, keda toetavad Saksamaa, Prantsusmaa, Soome ja Holland. Need viis riiki rahastavad poole ELi eelarvest.

Äge kauplemine käis ka 2011. aasta eelarve üle, kus Euroopa Parlament taotles 6% suurust eelarve kasvu. Lõpuks lepiti 2,9%ga.

Eelnõu kaitseks ütles Lewandowski, et komisjon on kärpinud kulutusi programmidele, mis pole andnud häid tulemusi. Näiteks kärbitakse 24,9 miljoni euro võrra kulutusi kaua viibinud satelliit-navigatsioonisüsteemile Galileo.

Samas taotles komisjon struktuurifondide suurendamist 8,4% võrra, 45,1 miljardile eurole, millest toetatakse ELi vaesemate piirkondade arengut.

Ka tuleb 2012. aastal tasuda rohkem arveid hüvitamaks piirkondlikele ametiasutustele ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) Euroopa Liidu poolt rahastatavatesse programmidesse tehtud investeeringuid, mis tulenevad 2007. aastal käivitunud ning nüüdseks hoo sisse saanud programmide rakendamisest.

Majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks on eelarveprojektiga ette nähtud, et 2012. aastal toetatakse jätkusuutlikku majanduskasvu umbes 57,7 miljardi euroga, samal ajal kui Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetidele eraldatakse umbes 62,6 miljardit eurot, mis eelmise aastaga võrreldes tähendab 5,1% kasvu.

Komisjoni enda administratiivkulud on kolmandat aastat järjest külmutatud ja personali juurde ei värvata. Et aga Euroopa Parlamendi liikmed ei nõustunud seda eeskuju järgima, taotleb tuleva aasta eelarve ELi institutsioonidele täiendavalt 100 miljonit eurot, mis kergitab kogukulu 8,2 miljardile eurole, vahendas AFP.