More toob Eesti küpsetuskunsti uue ajastu

Kaubanduskeskuse kohvikusse lihtsalt niisama, mõnu pärast tavaliselt ei minda. Ikka on vaja kas kellegagi kokku saada või teeb poodlemine näljaseks. Viru Keskuse raamatupoe kohvik More on erand - sealsed küpsetised on suurepärased.

Võtaksin taas appi Michelini tärnisüsteemi, kus üks tärn tähistab väga hea köögiga söögikohta, kaks tärni suurepärase köögiga söögikohta, mille külastamise nimel on põhjust oma reisiplaane muuta, ja kolm tärni erakordselt kõrgetasemelise köögiga söögikohta, mille külastamine on omaette reisi väärt.

Sellel skaalal saaks More minu käest (muidugi meie kehvavõitu olusid arvesse võttes) kolm tärni - koht on väärt omaette reisi - selle nimel tasub silmi ja kõrvu kinni pigistades läbida kaubandusmöll ja tõusta neljandale korrusele, kus More raamatupoega ruumi jagab.

Sellel päeval oli Virus eriliselt rasked olud. Lisaks hängivale, tšillivale ja šoppavale rahvahulgale olid ka laululapsukesed kaubanduspinnale ära mahtunud - esimesel korrusel oli üles seatud lava, kust õrnad, kuid helitehniku tubli ja tugeva tööga tugevasti võimendatud lapsehääled tungisid kõikjale, isegi viimase korruse parklasse, kohvikust rääkimata.

Aga veel kord - kohvikusse More tasub minna kõigile raskustele vaatamata, sest sealsed toidud on maitsvad. Koogid ja saiakesed aga kuulutavad lausa uue ajastu algust Eesti koogikunstis. More lõhnab või järele - sealsed küpsetised

on tehtud ehtsa võiga. Nad on õhulised - milline mille feuille! -, on krõbedad - oivalised tartelette'id -, on parajalt paksud või õhukesed, et täidisele tuge pakkuda, on alati värsked. Võib-olla ma liialdan, kuid More küpsetised tuletavad meelde Pariisi boulangerie'sid. Tahaks loota, et tegijatel jätkub taseme hoidmiseks jõudu. Ja veel loodaks, et teistel, ennast samuti kohvikuteks nimetatavatel asutustel hakkab häbi ja nad tahaksid samuti midagi maitsvamat teha.

Kui kurta, siis ehk croissant'i üle - see polnud ikka see päris õige. Küll mõnusalt krõbe, värske, kuid seda imet, mida iga väike Prantsuse saiapood tabab, Mores kätte ei saadud. Ja veel polnud tabatud küpsetise korrektset kirjaviisi - peente Prantsuse küpsetiste kirjapanek on osutunud keerulisemaks kui nende küpsetamine.

Gastronoomiliste väärtustega läheb paremini kui grammatikaga: lisaks maitsele on Mores pihta saadud ka teisele kulinaaria põhitõele - selleks, et elamust pakkuda, ei pea olema suur. Oli pisikesi soolaseid küpsetisi, nagu sibulapirukas, oli väikesi kooke, oli väikesi Bellini pudeleid jääanumas jahtumas, oli imemaitsev espresso.

Lisaks saiakestele-kookidele on soodsama hinnaga päevasupid- ja risotod-pastad ning väiksema pearoa mõõtu salatid. On ökomüslit ja mahejogurtit, omletti ja värskeltpressitud mahlu.

Kui supp, siis pigem püree- kui tükisupp, kui salat, siis värskest toorainest, mitte koore-majoneesine hakktoode. Nii quiche'i kui ka pardifilee lisand oli värske põldkännakusalat, mida täiendasid kenasti fileeritud punased ja kollased apelsinisektorid, seemned ja kerge õlikaste. Koos salatiga sai quiche'ist ilus väike lõunaroog.