Ühise jõuga pankrotist välja

Küsimustele vastab MTÜ Uuskasutus tegevjuht Katriin Jüriska.

Millal ja miks Uuskasutuskeskus rahalistesse raskustesse sattus? 2007. aastal, kui majanduses olid kõrghetked ja me pärast paariaastast tegutsemist nägime, et meil läheb hästi, otsustasime võtta suuremaid riske. Avasime uue poe Uus-Sadama tänaval, mis asus kallil rendipinnal. MTÜna meil kahjuks eritingimusi pole, renti peame maksma nagu tavaline äriettevõtegi. Kolmveerand aastaga juhtus see, et oodatud tulu jäi saamata. Pind oli suur, püsikulud olid kõrged, aga müük ei olnud nii suur, kui prognoosisime. Nii tekkiski väga lühikese ajaga kriisisituatsioon. Jäime võlgu rendileandjale ja mõnele koostööpartnerile ning tekkis pankrotiseis. 2009. aasta suvel proovisime ettevõtet ka saneerida, aga saneerimisnõustajate arvates ei oleks see õnnestunud, nad ei näinud selleks piisavalt tugevat pinda.

Üle ei jäänud muud, kui kuulutada välja ettevõtte pankrot. Pankroti puhul lähevad ettevõtte varad jagamisele ning selge on see, et kasutatud asjade müügiga tegeleval MTÜ-l väga olulise väärtusega vara ei ole. Pidime leidma mõne muu, kõikidele parema lahenduse. Õnneks määrati meile väga tore ja koostööaldis pankrotihaldur ning meil olid ja on ka praegu väga mõistvad ja üksmeelsed suhted võlausaldajatega. Tervendamine on võimalik ainult juhul, kui on olemas kõikide võlausaldajate nõusolek. Tervendamine on moodus tuua juba pankrotistunud ettevõte elule tagasi ja seda selliselt, et saavutatakse võlausaldajatega kokkulepe võlgade osaliseks tasumiseks teatud ajaperioodil. Tervendamisotsusele peab eelnema ka positiivsete majandustulemuste näitamine teatud ajavahemikul. Võlausaldajad peavad nägema ja uskuma, et igakuine kasum tõesti tekib. Meie jaoks sai selgeks, et senine toimismudel on elujõuline, meil on võimalik kasumit teenida, lihtsalt tuleb teha kaalutletud ostsuseid ja kriitilise pilguga kuluartiklid üle vaadata.

Olles näidanud pärast pankroti väljakuulutamist pooleteise aasta jooksul edukat tegutsemist ja stabiilset kasumit, jõustus MTÜ Uuskasutuse tervendamine. Aga hõisata on veel vara. Peame neli järgnevat aastat teenima kasumit selleks, et maksta ära võlad. Püksirihma nüüd lõdvemaks lasta ei saa, tervendamisega saavutatut tuleb hoida ja kasvatada.

Pankrotihalduri arvates oleme suure tõenäosusega ainuke ettevõte Eestis, kes on pankrotiprotsessi kaudu tervendatud. On ka varem proovitud, aga pole õnnestunud.

Kuidas tekkis idee püüda ettevõtet tervendada? Kõik jõugrupid: saneerimisnõustajad, asutajaliikmed ja pankrotihaldur võtsid oma teadmised ja oskused kokku ning üritasid leida parimat viisi pankrotiga toimetulemiseks. Üheks eelduseks tervendamisele oli ka uue tegevjuhi värbamine. Sel hetkel liitusin MTÜ Uuskasutusega mina. Pankrot oleks olnud lihtne viis kõige lõpetamiseks, aga tervendamise peamiseks motivatsiooniks oli tahe olla aus kõigi inimeste vastu, kes on ettevõttesse raha paigutanud, meid usaldanud, toetanud ja sõlminud lepinguid. Eesmärgiks oli mitte vedada neid alt, vaid leida aus moodus, kuidas tehtud vigadest õppida ning need likvideerida. OÜ puhul tihti sellist motivatsiooni pole, lihtsam on teha uus ettevõte.

Imetlen ja austan juhte, kes suudavad ja tahavad võtta vastutuse oma tegude eest ning valedest otsustest tingitud raskuste korral ei pista pead liiva alla.

Kuidas kliendid ja koostööpartnerid pankrotiteatele reageerisid? See oli raske periood, mis vältas kokku poolteist aastat. 2009. aasta suvel kuulutati pankrot välja ja 2010. aasta detsembris saime ettevõtte tervendatud. Kogu selle aja oli nii äriregistris kui ka mujal kanalites meie nime taga sõna pankrotis. Samas me avasime selle aja jooksul kaks uut poodi ja tegutsesime igapäevaselt edasi, aga see oli tõesti keeruline tõestamise aeg. Pidin päevast-päeva seletama, et oleme küll juriidiliselt pankrotis, aga tegelikult tegutseme edasi, meil läheb hästi ja me ei jää võlgu, kui meiega leping sõlmitakse. Argument, mis hästi toimis igasuguste lepingute sõlmimisel, oli aus ülestunnistus, et meie juba oleme pankrotis. Selgitasin, et meie tegevus toimub pankrotihalduri valve all, et oleme oma vitsad juba saanud, tegutseme targemalt ja oleme palju kindlam partner kui ükskõik milline teine ettevõte turul. Just seetõttu, et meie tegevus on läbipaistev ja kõik toimub läbi pankrotihalduri kooskõlastuste, on tegevus mitmelt poolt kontrollitud, mis lisab turvatunnet.

Aga jah, raske aeg oli. Ka pisemad toimetused nagu pangateenused on komplitseeritud, kui ettevõte on pankrotis.

Mida protsess Teile on õpetanud? Mina olen ettevõtte tegevjuht sellest hetkest, kui pankrot välja kuulutati. Ülesande vastu võtmine oli minu jaoks keeruline dilemma. Teadsin, et lähen tööle pankrotistunud ettevõttesse ega saanud olla kindel, kas töökoht ka paari kuu pärast alles on. Mulle isiklikult on andnud see aeg tohutu kogemuse, kuidas tuua põhjast välja ühiskonnale nii vajalik ettevõtmine. See on olnud õppetund, et kui usud millessegi ja teed seda südamega, on kõik võimalik.

Millega Te varem tegelesite? Minu kireks on olnud toitlustusäri. Uue väljakutse otsingule sundiski minema tunne, et toitlustusvaldkonnas on minu isiklik areng pidurdunud. Olen loomult käivitajatüüpi, vajan raskeid väljakutseid konkreetse alguse ja lõpuga. Määramatuks ajaks võetud kindlate ja korduvate tegevustega igapäevatöö on minu jaoks rutiin.

Kellest või millest tervendamisprotsessis veel kasu oli? Kõik seotud osapooled olid sisemiselt motiveeritud, aga minu suureks imestuseks oli meil üksteisemõistmine ja viljakas koostöö maksuametiga. Tihti võib tunduda, et see on jäik institutsioon, kellega me pole võib-olla harjunud koostööd tegema ega dialoogi pidama. Mina sain seda edukalt teha ja julgustan kõiki raskuste korral maksuametiga avatult suhtlema.

Kas Eestis on pankrotistumine tabuteema? See on tõesti tabuteema, õnnestumistest räägitakse palju, aga pankrotistumisest mitte. See on seotud Eesti väiksusega, kõik tunnevad kõiki ja inimestel tekib psühholoogiline tõrge. Kuidas sa teist koostööpartnerina enam usaldad, kui varasemalt on tehtud vigu? Põhjus, miks ebaõnnestumistest kõva häälega ei räägita, on see, et tahetakse ka edaspidi turul tegutseda.

Maksu- ja tolliameti tulude osakonna maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja

Kirjeldatud juhtum on hea näide sellest, et makseraskustes isik ei tohiks mingil juhul karta suhtlemist maksuhalduriga, sest vaid koostöös on võimalik saavutada mõlemaid osapooli rahuldav lahendus. Kõige laiemas mõttes on maksuhalduri ülesanne makse koguda, kuid maksu- ja tolliameti jaoks on väga tähtis ettevõtluse toetamine ja turul tegutsejate võrdne kohtlemine. Püüame parimal moel täita ka teenindamise ja nõustamise funktsiooni. Nii et veel kord - maksuhaldurit ei tasu karta, sest meie ülesanne on säilitada ja toetada konkurentsivõimelist ettevõtlusmaastikku. Maksuhaldur näeks suurima heameelega selletaoliste tervendamisjuhtumite sagenemist. Oleme omalt poolt koostööks valmis.