Viisemann: Jaapani katastroofi suhtutakse turgudel liialt ükskõikselt

„Märtsis olid aktsiaturud eelkõige mõjutatud erakorralistest sündmustest. 11. märtsil Jaapani kirderannikut tabanud tugeva maavärina ja sellele järgnenud tsunami inimohvrite arv oli rohkem kui 27 000 inimest ning materiaalse vara häving ületas esialgsete hinnangute kohaselt 200 miljardi euro piiri. Loodusõnnetus kasvas omakorda tuumakatastroofiks, mille tagajärgede likvideerimine võtab tõenäoliselt aastaid.

19. märtsil jõudis nn "Araabia kevad" uue etappi, kui viie lääneriigi koalitsioon alustas õhurünnakuid Liibüa valitsusvägede vastu. Esialgu mõnepäevasena kavandatud aktsioon kestab siiani ning kiiret lahendust ei ole oodata,“ kirjutab fondijuht, kes suure osa oma ajast elab ja toimetab Tokyos.

Viisemanni hinnangul suhtuvad väärtpaberiturud mõlemasse eelpool nimetatud sündmusse eemalseisja ükskõiksusega ning eiravad võimalikke lahendusi, mis võivad järgnevatel kuudel siiski negatiivselt kajastuda väärtpaberite hindades.

„Samas viimasel ajal on ettevõtted kõikjal maailmas raporteerinud korralike majandustulemusi ning on hakanud taas investeerima tootmise laiendamisse. Kuid ülesse jääb siiski küsimus, kas need positiivsed trendid jätkuvad ka siis, kui naftahind tõuseb veelgi ja suuremate tööstusriikide keskpangad ja valitsused lõpetavad ettevõtluskeskkonna kunstliku toetamise,“ tõdeb Viisemann.

Märtsi lõpus oli LHV kaks kõige agressiivsemat teise samba fondi: LHV L ja XL, investeerinud aktsiatesse vastavalt 41,8% ja 45,2% (maksimaalselt lubatud 50%). Mõlema fondide suurimad aktsiainvesteeringud on tehtud Baltikumi.