Bernanke jättis dollari mõõnama

Ajal, mil panga juht Ben Bernanke kordas vormelit, et tugev dollar on kasulik nii USA kui ka maailma majandusele, odavnes dollar riigi kuue peamise kaubanduspartneri valuuta suhtes kolme aasta madalaimale tasemele.

Euro suhtes, mis on tugevnenud hoolimata taas tuure võtvast võlakriisist, on USA dollar 16 kuu madalaimas seisus, puutudes kolmapäeva öösel ära 1,488 dollari taseme.

"Kuni pole vihjet, et Föderaalreserv rahapoliitikat normaliseerima hakkab, jääb dollar müügisurve alla," märkis Saksa Commerzbanki valuutastrateeg Lutz Karpowitz.

Dollari nõrkuse põhjuseid on mitu. Neist olulisim on keskpanga üliodava raha poliitika, mis on väldanud juba üle kahe aasta - 2008. aasta detsembrist. Ja nagu Bernanke mõista lasi, ei ole pangal poliitika muutmisega kiiret. Enne jõuab keskpanga baasintressimäärasid arutav komitee veel mitu korda kokku tulla, kui mingit muudatust oodata on, ütles Bernanke.

Selle tingib USA majanduse alles habras seis, mis vajab jätkuvalt keskpanga tuge. Eile avaldatud andmeil aeglustus USA SKP kasv aasta esimeses kvartalis eelnenud kvartali 3,1 protsendilt 1,8 protsendile. Ka oma värskes majandusprognoosis võttis keskpank kraadi võrra tõsisema tooni ning kärpis selle aasta kasvuväljavaate vahemikku 3,3-3,3% (varasemalt 3,4-3,9 protsendilt).

Keskpank loodab hinnatõusu raugemist. Inflatsiooniprognoosi tuli aga tõsta - hinnatõus tuleb tänavu orientiiriks võetud 2% piirist kõrgem. Keskpank on siiski jätkuvalt seisukohal, et inflatsiooni kiirenemine on ajutine ning tuleval aastal hinnatõus taltub. Otsus pole aga üksmeelne - intressimäärasid arutava komitee osa liikmete arvates tuleks ka USA-l inflatsiooni ohjamiseks rahapoliitikat koomale tõmmata - Euroopas, Aasias ja Ladina-Ameerikas baasintressimäärad juba tõusevad.

Turgude arvates pole USA intressimäärade tõusu praeguselt nullilähedaselt tasemel oodata enne tulevat aastat. Kõigepealt lõpetab pank n-ö uue raha juurdetrükkimise ehk keskpanga võlakirjaostud. Teine raund tugioste mahus 600 miljardit dollarit lõpeb juunis, teatas Bernanke. Kolmandat raundi pead tõstva inflatsiooni tõttu ilmselt enam ei tule, usuvad analüütikud.

See ei tähenda veel USA rahapoliitika karmistumist, kõigest lõdvendamise lõppu, mis on keskpanga bilansimahu paisutanud juba 2,7 triljonile dollarile. Bernanke teatas, et pank jätkab esialgu võlakirjaportfellist vabanevate summade reinvesteerimist uutesse võlakirjadesse ning esimene märk rahapoliitika karmistumisest saab olema nende ostude lõpetamine. Kõik sõltub aga majanduse väljavaadetest - tööpuudus 8,8% tasemel taandub väga visalt.

Kulla ja nafta hind sai veelgi hoogu juurde. Sisuliselt tähendab see, et USA keskpanga üliodava raha poliitika jätkub. See oli positiivne sõnum aktsiaturgudele - Nasdaqi indeks lõi Bernanke pressikonverentsi järel kümne aasta rekordi ning hinnaralli toormeturgudel jätkus - kuld kerkis uuele rekordile ning naftabarreli hind USAs viimase 2,5 aasta kõrgeimale tasemele. Jätkub praktika, kus investorid laenavad odavat dollarit ja odavat jeeni ning investeerivad raha edasi kõrgema riskiastme ja kõrgema tulususega varadesse, eelkõige toormesse ja arenevatele turgudele.

Dollarit jääb õõnestama ka süvenev mure USA suure võlakoorma ning eelarvedefitsiidi pärast, mille vähendamiseks pole poliitilisel tasandil suudetud lahendust leida. Läinud nädalal hoiatas reitinguagentuur S&P, et võib USA sel põhjusel kõrgeimast AAA reitingust ilma jätta.

Ülejäänud maailmale teeb USA dollari odavnemine juba tõsist peavalu ning mitmed riigid on astunud samme, et end kasumit jahtiva raha tulva eest kaitsta.

Esmakordselt andis isegi IMF oma "õnnistuse" kapitali liikumisele piirangute kehtestamiseks.

Dollariuputusest põhjustatud hinnaralli toormeturul kannustab inflatsiooni Aasiast Ladina-Ameerikani, kus juba kardetakse uusi mullistusi ning kapitali n-ö väärinvesteeringuid. See omakorda õõnestab usku sellesse, kui kindlal alusel on maailmamajanduse toibumine.

Taas kostab palju kriitikat, et USA ei käitu maailma olulisima reservvaluuta emiteerijana vastutustundlikult. Juba astub Hiina samme oma hiiglasliku dollarireservi mitmekesistamiseks ning jüaanile laiema kasutusruumi loomiseks, et teha sellest samuti globaalset valuutat.

Hiljuti toimunud nn BRIC riikide (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina) kohtumisel kutsuti taas üles laiapõhjalise rahvusvahelise reservvaluuta süsteemi loomiseks. Süsteemi, mis oleks stabiilsem ja dollarist vähem sõltuv. Pikemas perspektiivis on need arengud samuti dollarit pigem nõrgestavad.