Esimene terrorist surnud

Analüütikute hinnangul on bin Ladeni surma positiivne mõju turgudele lühiajaline, kuigi naftale loodetakse pikemat mõju. Pikemas perspektiivis sõltub kõik sellest, kuidas suudab USA president Barack Obama läbi suruda oma majanduspoliitikat, kuidas mõjutab USA positsiooni tugevnemine Põhja-Aafrika kriisikoldeid ning kas islamiterroristidel õnnestub oma ähvardused ellu viia.

Turgude esmane reaktsioon oli eile, et USA-le on riskid Osama bin Ladeni tapmisega vähenenud. Jaapani Nikkei indeks kerkis tuntavalt üle 10 000 punkti piiri. Tõusid ka aktsiaindeksid New Yorgis ja Frankfurdis. Langusse läksid viimasel ajal tugevalt tõusnud kuld ja hõbe, viimane küll suuresti mitte "tänu" bin Ladenile, samuti nafta.

Dollar kerkis. USA dollar kerkis eile kolme aasta madalaimalt tasemelt. Kauplejate sõnul oli küll korrektsiooni oodata nii või teisiti.

"Mõned võivad ju väita, et see uudis on ühe riskifaktori maailmamajandusest eemaldanud, kuid minu mulje asjast on selline, et Osama bin Laden paistis juba mõnda aega pigem ajalooraamatu kangelasena," ütles agentuurile Reuters Chuo Mitsui Trust Banki diiler Katsunori Kitakura. "Dollarit ostetakse tagasi, sest dollari müügiga mindi juba liiale. Kuid selles, et Föderaalreserv esialgu veel oma madalate intressimäärade poliitikat ei muuda, pole toimunud mingit muutust."

"USA-le on see hea uudis ning see tähendab, et dollarit ostetakse," ütles Bank of Tokyo-Mitsubishi UFJ valuutakauplemise juht Kuniyuki Hirai agentuurile Bloomberg. "See võib vähendada USA sõjalisi kulutusi ning tõendada, et Obama sõjaline operatsioon oli õigustatud."

Nafta hind langes eile New Yorgis kahe nädala kiireimas tempos. "Sellise tegelase kõrvaldamine seab hinna surve alla, kuna leevendab ilmselt Lähis-Ida kriisi teravnemise riski," ütles Bloombergile konsultatsioonifirma The Schork Groupi president Stephen Schork. "Turg on oodanud uudiseid, et otsustada, mis suunas liikuda. Nüüd on meil pealkiri, mis võib sillutada teed oluliseks korrektsiooniks allapoole."

Reisimine muutub tülikamaks ja ohtlikumaks. Bin Ladeni tabamine ja hukkamine karmistab tõenäoliselt piiranguid lennureisijatele. "Al-Qaeda võrk oli ja võib praegugi olla lai ja sügav. Rünnak ükskõik millise USA liitlase vastu võib olla kättemaksuks bin Ladeni surma eest," leidis portfolio.com blogija Joe Brancatelli.

Kuna bin Laden tabati ja hukati Pakistanis, võib ka sealne reaktsioon olla terav. Mõnel pool Aafrikas ja Aasias, radikaalsetes islami ja araabia kogukondades peeti bin Ladenit kangelaseks, mis võib kättemaksuaktsioonid käivitada.

Samas rõhutab Brancatelli, et bin Ladeni tabamise mõjud ei pruugi piirduda vaid lennujaamade ja lennukitega. "Nagu nägime pärast 11. septembrit, võivad bin Laden ja Al-Qaeda rühmitused rünnata kus iganes nad saavad, eriti avalikes paikades, nagu turgudel, kohvikutes, restoranides ja hotellides," leidis Brancatelli. "Hoiataksin eriti rünnakute suhtes hotellidele. Isegi parimad hotellid ei ole päris kindlad, sest kõiki külalisi avalikes paikades - fuajeed ja lobby-baarid - ei jõuta kontrollida. Seda enam, et hotelle on viimastel aastatel enam rünnatud kui lennujaamasid või lennukeid."

Silm silma, hammas hamba vastu. Mitmete julgeolekuekspertide ja analüütikute hinnangul ei ole ohupilt maailmas Osama bin Ladeni tapmisest muutunud. Pakistani ja USAd on juba ähvardanud kättemaksuga nii Taleban kui ka Al-Qaeda.

"Tema kingadesse astuvad järgmised. Liikumise intellektuaalne külg on endiselt elus ja aktiivne," ütles ajalehele Financial Times Melbourne'i kuningliku tehnoloogiainstituudi julgeolekuekspert Binoy Kampmark. "Surnud bin Laden võib isegi kasulikum olla. Märtrid on revolutsioonilises liikumises alati väga olulised ja bin Ladeni surm ei ole siin erand."

Üks Al-Qaeda ideolooge, end internetis Assad a-Jihad2-ks nimetav isik avaldas ekstremistlikel veebilehtedel pika järelhüüde bin Ladenile ja lubas islami šeigi tapmise eest kätte maksta. See oli ka esimene sõnavõtt Al-Qaedalt, kus bin Ladeni surma tunnistati.

Ka Obama nentis, et Al-Qaeda terrorirünnakute oht pole möödas. "Pole mingit kahtlust, et Al-Qaeda jätkab katseid meid rünnata," ütles ta. USA välisministeerium kutsus valvsusele võimalike rünnakute tõttu, nagu ka Austraalia. Mitmetes suure moslemite kogukonnaga riikides suurendati julgeolekuabinõusid saatkondades, rahvusvahelistes koolides ning muudes asutustes, mis võiksid olla võimaliku rünnaku sihtmärgiks.

"Ma tapan ameeriklasi sellepärast, et nemad tapavad meid," on bin Laden öelnud. Osama bin Laden sündis 1957. aastal Saudi Araabias ühena miljonärist ehitusettevõtja Mohammed bin Ladeni 57 lapsest.

1979. aastal ühines bin Laden Afganistanis "jumala sõdalastega" võitluses venelaste vastu. Ta organiseeris relvastust ja värbas araabia maadest võitlejaid. Venelaste lahkumise järel naases ka bin Laden taas perekontserni. Tema varandus ulatus selleks ajaks juba 300 miljoni dollarini.

Tema viha Moskva vastu pöördus Washingtoni suunas, kui 1991. aastal Lahesõjas asutas 300 000pealine USA sõjavägi oma baasid kahte Saudi Araabia kõige pühamasse paika. Bin Laden nägi selles pühaduseteotust ja lubas kätte maksta.

1998. aastal teatas bin Laden usulises ediktis, et ameeriklaste ja liitlaste tapmine on moslemite püha kohus. Kuus kuud pärast seda tabas kaks pommi USA saatkondi Keenias ja Tasmaanias. Rünnakus sai surma 224 inimest. Bin Laden koos oma 16 kaaslasega oli rünnaku peamine kahtlusalune. Lisaks saatkondade pommitamisele Aafrikas seostatakse bin Ladenit ka 1993. aastal New Yorgi World Trade Centeri autoparklas toimunud pommiplahvatusega, milles hukkus viis ning sai vigastada mitu inimest. Ka seostatakse teda 1995. aastal Saudi Araabia pealinna Ar-Riyadis plahvatanud pommiga ja veel ühe autopommiga Saudi kasarmutes, mis tappis 19 USA sõdurit.

Islamiterroristidele oli bin Laden kuni lõpuni vaieldamatu vaimne liider. Viimastel aastatel avastas bin Laden lisaks tema poolt propageeritud "pühale sõjale uskmatute vastu" ka sellised teemad nagu kliimamuutused ja finantskriis.

Araabia maade revolutsioonid tulid talle üllatusena. Aastaid bin Ladenit Tora Bora mägikoobastest otsinud USA valitsus sai vihje peidukohast mullu augustis. USA eriüksused tapsid bin Ladeni Abbottabadis, pealinnast Islamabadist 100 km põhjas asunud villas.

Autor: Katri Soe-Surén