Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

"Turuosa pole esmatähtis"

Kadri Bank 03. mai 2011, 15:49

Swedbank ei hooli turuosa kasvatamisest ja lepib teatud tingimustel ka turuosa kaotusega, ütles Swedbanki juht Michael Wolf.

Oma jutu illustreerimiseks ei võta ta appi mõnd Powerpointi presentatsiooni, vaid keerab teise poole paberil, millele on prinditud ajakirjanike päevaprogramm, ja kirjutab sinna. Ta rõhutab panga läbipaistvuse olulisust (näiteks stressitestide kaudu) ja seejuures suhtlemist ajakirjandusega. See on ka põhjus, miks Eesti ajakirjanikud Stockholmi kutsuti. Samasugune päevane üritus, kus kohtutakse panga olulisemate üksuste juhtidega, korraldatakse ka Läti ja Leedu ajakirjanikele.

Wolfi vahetu ja emotsionaalne kõnelemisviis ei jäta kahtlustki, et ta on südamega oma panga ja pangandussektori parandamise kallal. Nii käivad Wolf ja Balti panganduse juht Håkan Berg ajakirjanikele välja esmapilgul vägagi üllatava sõnumi – nad ei hooli enam turuosa kasvatamisest. Õigupoolest peavad nad selle all silmas aga seda, et on valmis turuosa kaotama, kui see tuleb aeglasema, aga stabiilsema kasvu arvel. Selle üheks osaks on ka tegevus, mida panga sees nimetatakse suhtepanganduseks ehk juba valmis toote müümise asemel kliendi vajadustest lähtuvate toodete koostamiseks.

Praegu koolitatakse klienditeenindajaid nii Rootsis kui ka Baltimaades teemal, kuidas õppida klienti paremini tundma. Suurettevõtete jaoks on pank loonud aga uue üksuse, kus iga kliendiga tegeleb eraldi tiim, kes peab üksuse juhi Stefan Carlssoni sõnul „mõistma ettevõtte ärivaldkonda, sektorit ja turgu sama hästi või pareminigi kui ettevõte ise“.

Panga juht Wolf on korduvalt avalikkuse ees esinedes pankadele majanduskriisi tekitamise eest n-ö tuhka pähe raputanud ja nüüdki ütleb ta ajakirjanikele avameelselt, et kui Rootsi pangad suutsid oma 90ndate alguse kriisist kodumaal õppust võtta ja selle kordumise ära hoida, siis ei suudetud oma kogemust kasutada Balti riikides. Aga ta lisab ka, et samuti tuleks krediidi võtjatel peeglisse vaadata.

Wolfi sõnul on Swedbank pärast kriisi püüdnud järjest enam Rootsi peakontorit Balti riikidega integreerida ja soodustada grupisisest info ja töötajate liikumist. Kuigi Stockholmis alaliselt töötavaid eestlasi on mõni üksik, siis osalise ajaga töötajaid ligi 50. Tõsi, rootslasi Baltimaadesse tööle saada on mõnevõrra keerulisem kui vastupidi.

Äripäeva küsimusele, kas grupi integreerimise protsessis parandatakse ka rahvusvaheliselt info liigutamist oma klientide kohta, et pangaklient ei tunneks end välismaale minnes n-ö võõrana kodupangas, tunnistab Wolf, et see valdkond on tõesti probleem, kus arengud alles ees seisavad. Ka eraklient peaks saama oma ajaloo teise riiki kaasa võtta ja kogu grupil võiks olla näiteks ühine internetipanga süsteem.

Panga riskijuhi Göran Bronneri sõnul on pank oma riske alates 2008. aasta lõpust märkimisväärselt vähendanud. Swedbank on praegu üks maailma kapitaliseeritumaid panku. Kapitali määra näitaja/suhtarv Tier 1 on 13,9%, mis peaks ligikaudu sellele tasemele jääma veel vähemalt kaheks aastaks ning pikemas perspektiivis üle 10. See võimaldas eelmisel reedel käivitada ka panga aktsiate tagasiostuprogrammi, millega kavatsetakse osta tagasi maksimaalselt 10% aktsiapakist.

Milline on aga Rootsi poolelt vaadatuna pilt Eestist? Panga juhtide jutust jääb kõlama, et kui kriisi ajal rääkis Rootsi ajakirjandus Baltimaadest kui riskist, laiendades seejuures Läti probleeme kõigile kolmele Balti riigile, siis praegu on ajakirjandusest Balti teemad peaaegu kadunud. Meie edusamme on ära märkinud vaid majandusväljaanded ja sellega on kursis kitsam ring rootslasi, põhiliselt finantssektoris töötajad.

Loomulikult tuleb jutuks ka Eesti eurotsooniga liitumine kui edulugu, kuigi rootslased on veidi üllatunud selle üle, et nõudlus investeerimislaenude järele Eestis pole veel taastunud.

Wolf märgib ühe Eesti majanduse põhilise riskina inflatsiooni, seejuures eriti seda, et Eesti tööjõud ei ole veel nii efektiivne, kui võiks. Tõmmates paralleeli Rootsi immigrantidega, lisab ta, et Eestil on kasutamata venekeelne elanikkond kui ressurss.

Ehk ühe üllatavaima nõuande annavad suurettevõtete ja institutsioonide üksuse juhid Carlsson ja Per Aspergren, kes soovitavad Eesti riigil emiteerida võlakirju. See oleks nende sõnul vajalik kapitaliturgude kasvatamiseks ning rahvusvahelisel tasandil krediidiajaloo ülesehitamiseks.

Swedbank kutsus Rootsi peakontorisse lisaks Äripäevale ka Postimehe, Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud. Äripäeva ajakirjaniku osalemiskulud sellel üritusel kattis Äripäev.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. May 2011, 19:50
Otsi:

Ava täpsem otsing