Ettevõtted sõdivad e-pileti süsteemi pärast

Aprilli lõpupäevil teatas Raepress, et Tallinna ja Harjumaa piletisüsteemi hankekomisjon tunnistas edukaks globaalsest majanduslangusest räsida saanud Business IT Partneri ja Türgis tegutseva Kentkarti ühispakkumise.

Üllatav on, et Tallinn ja Harjumaa nõustusid ühistranspordi ja turistidele mõeldud Tallinn Cardi ühise elektroonilise piletisüsteemi ning selle neljaaastase haldamise eest välja käima 8,7 miljonit eurot, samas kui Ühendatud Piletid oleks sama asja eest küsinud vaid 4,5 miljonit eurot ning WebMedia rohkem, kuid võidupakkumisest siiski vähem.

Staažikas teenusepakkuja lükati ootamatult üle parda. Eriti üllatav on aga, et aastaid Tallinna ühistranspordi kasutamiseks ID-pileteid müünud Ühendatud Piletite AS ja WebMedia kõrvaldati otse enne võitja väljakuulutamist hankemenetluselt. Väidetavalt ei vastanud nende pakkumised esitatud nõudmistele.

Ühendatud Piletite juhatuse esimees Ain Järv ütles, et sellise otsuse tagamaad on neile nii sisuliselt kui ka juriidiliselt arusaamatud. "Kuna oleme Tallinnale teenust pakkunud juba aastast 2004, teame, kuidas peab see süsteem olema üles ehitatud," selgitas Järv. "Viimase momendini oldi meiega rahul, räägiti, et on üks hindamiskriteerium ja see on hind. Tuleb aga välja, et ühel hetkel ei olnud hind enam oluline."

Tekkisid ootamatud hindamiskriteeriumid. Järv lisas, et talle tundub, nagu oleks algul püütud manipuleerida ootamatult mängu toodud hindamisvalemiga ja siis tuli WebMedia, kes püüdis valemist üle kavaldada. "Lõpuks lükati mõned pakkumised kõrvale ja kuulutati võitjaks kõige kallim," lausus Järv.

"Ühendatud Piletid pakkusid täpselt seda, mida küsiti. Maksma oleks see läinud vaid 4,5 miljonit eurot ja kui oleks lisandunud ID-pileti süsteem, oleks seegi lahendus maksnud üle miljoni euro vähem kui võidupakkumine," rääkis Ühendatud Piletite ärivaldkonna juht Lennart Leht.

Küsimusi jätkub. Leht võrdles juhtunut koristusteenuse hankega, kus kõik pakuvad omavalitsuse küsitud teenust, kuid üks pakkuja lubab ehitada ka uue linnavalitsuse hoone. Ja ehkki alguses taheti vaid koristusteenust, valitakse hiljem välja see, kes lisaks koristamisele ehitab ka uue hoone.

Järve sõnul võib vaiete läbivaatamine viia nii uue võitja väljakuulutamise kui ka hanke tühistamiseni. "On võimalik, et võiduotsus tühistatakse, aga on võimalik ka see, et kogu hange tühistatakse," ütles ta.

WebMedia juhatuse esimees Taavi Kotka kommenteeris: "See on loogiline, et nii mahuka hanke puhul tekib vaidlusi. Me ei saanud päris aru põhjustest, miks meile ära öeldi. Detaile ei oska ma kommenteerida, kuna ei tegelenud ise selle hankega."

Juhatuse liige Tiit Anmann märkis WebMedia pakkumise ja hanke tulemuste vaidlustamise kohta, et ei taha sellest enne vaidluste lõppemist rääkida. "See on, jah, õige, et oleme vaidlustanud," sõnas Anmann napilt.

Linnavalitsuse ametnikud kidakeelsed. "Seoses vaidlustuste esitamisega ei ole ametil õigust väljastada selle hankega seonduvaid täiendavaid andmeid," välistas Tallinna transpordiameti juht Andres Harjo mis tahes küsimustele vastamise. Äripäev soovis Tallinna linnavalitsuselt teada, kui palju raha erinevad ettevõtted piletisüsteemi eest küsisid ning milliseid plusse ja miinuseid ametnikud pakkumistes nägid. Ühtlasi jättis linnavalitsus vastamata küsimusele, mis ajaks tuleb neil hankevaidlustega kindlasti ühele poole jõuda, et ELi raha kasutada saaks.

Hanke võitnud Business IT Partneri juhte Äripäeval kommentaari saamiseks reedel tabada ei õnnestunud.

Tallinna transpordiamet avaldas esimese hanketeate riigihangete registris 2010 mais. Selles otsiti uut kontaktivabadel sõidukaartidel põhinevat elektroonilist süsteemi, mis võimaldaks loobuda senistest paberpiletitest ja kulusid kokku hoida. Ühises hankemenetluses osalesid lisaks transpordiametile Harjumaa ühistranspordikeskus ja ettevõtlusamet, mis majandab turistidele mõeldud Tallinn Card'i.

Juunis 2010 soovis hankes osaleda 27 firmat nii Eestist kui ka piiri tagant. Kokku esitati 12 taotlust, millest kvalifitseerus kaheksa. Viie pakkujaga alustas riigihankekomisjon läbirääkimisi.

Kolme läbirääkimisvooru järel küsis komisjon tänavu veebruaris täienenud tehnilisele lähteülesandele konkreetseid pakkumisi. Märtsi keskel avas komisjon neljalt pakkujalt tulnud kuus pakkumist ja valis välja võitja.

Ühtse piletisüsteemi ehitus kestab esialgse kava kohaselt üheksa kuud, seega võetakse süsteem kõige varem kasutusele alles 2012. aastal. Piletimüügisüsteemi ehituseks kasutatakse lisaks hankijatepoolsele omafinantseeringule ka ELi projekti Civitas Mimosa raha.

Kuidas vaidlustamine käib? Vaide saabumisel otsustab riigihangete vaidlustuskomisjon, kas see võetakse menetlusse. Seejärel antakse hankijale kaks päeva, et oma valikut seletada, misjärel kaasatasse hinnangu andmiseks ka edukaks osutunud pakkuja. Kui kõik materjalid koos, toimub vaidlustuskomisjoni istung, mis peab aset leidma 10 tööpäeva jooksul alates vaide saabumisest. Vaidlustuskomisjon võib tühistada hankija otsuse, kuid edasine on hankija teha.

Kaasaegse puuteta reisijakaardiga piletisüsteemi rakendamisel säästab Tallinn võrreldes praeguse ID-pileti ja paberpiletite süsteemidega igal aastal 0,44 miljonit eurot. Kui praeguste ID-piletite ja paberpiletite süsteemide halduskulud on Tallinnas suurusjärgus 1,7 miljonit eurot aastas, on nad uuel süsteemil 0,44 miljonit eurot (ca 7 miljonit krooni) väiksemad. Lisaks integreeritusele Harjumaa ühistranspordi ja Tallinn Cardiga võimaldab uus süsteem sõitude valideerimisega kaasneva teabe abil modelleerida transpordikorraldajatel ühistranspordi kasutajate vajadusi paremini arvestav liinivõrk.