Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pensionifondid on aktiivsed

Romet Kreek 09. mai 2011, 00:00

Et pensionifondide 2010. aasta aruanded on avalikud, sai heidetud pilk, kui aktiivselt on fonde juhitud.

Minu üllatuseks käib meil II samba pensionifondides äge investeeringute ümbermängimine ja seda mitmel põhjusel. Positiivne on see, et kui üldiselt võib karta suure aktiivsuse puhul, et sellega kaasnevad suuremad teenustasukulud (mis mõjuvad tootlusele negatiivselt), siis sedasi õnneks ei ole.

Eelmisel aastal tegid II samba pensionifondid 29,3 miljardi krooni ehk 1,87 miljardi euro ulatuses tehinguid. Agressiivsed fondid tekkisid alles hiljuti, mistõttu võrdlus 2009. aastaga ei ole adekvaatne. Ilma agressiivsete fondideta oli tehingute maht 29,1 miljardit krooni, mis tegi aastaseks kasvuks 52 protsenti. Ilma agressiivsete fondideta kasvas puhasväärtus aastaga vaid 12 protsenti, 16,6 miljardi kroonini ehk 1,06 miljardile eurole. Koos agressiivsete fondidega oli fondide puhasväärtuseks 16,7 miljardit krooni. Fondide vahendustasud väärtpaberitehingute tegemisel olid 7,6 miljonit krooni ehk ligi 485 tuhat eurot (aastane kasv 15 protsenti).

Väärtpaberitehingu tasu suhteks tehingumahtu tuli väga madal 0,03 protsenti. Võrreldes fondide puhasväärtusega oli teenustasukulu 0,05 protsenti. Fondide valitsemiskulu oli 232,7 mln krooni ehk 14,9 miljonit eurot.

Aktiivsuse-passiivsuse skaalal eristub teistest selgelt Nordea, kelle fondid on kõigis neljas fondikategoorias kõige passiivsemad. Nordea fondijuht ütles hiljuti, et ideaalne oleks selline portfell, kus ei pea palju muutusi tegema. Kohati muudetakse aga fondide sisu väga aktiivselt.

Et mõista, miks fondivalitsejad nii kõvasti investeeringuid muudavad ja kuidas õnnestub tehinguid tasuta teha, sai küsitletud mullu aktiivseimalt konservatiivsete fondide seas portfellivalikut muutnud Swedbanki pensionifondide juhti Katrin Rahet.

Suur osa pensionifondides toimunud tehingutest toimub ilma väärtpaberi vahendustasudeta. Pensionifondide valitsejad teevad näiteks tehinguid teiste fondide osakutega otse fondivalitsejatega, mitte vahendajate abi kasutades.

"Osa tehingutest toimub teiste fondide osakutega ja nende puhul ei ole sageli sisenemis- ja väljumistasusid, sest meil on otselepingud fondivalitsejatega," ütles Rahe. "ETFide ehk börsil kaubeldavate fondide puhul on ostu-müügitasud, samuti ka võlakirjade puhul, kuid viimastel sisalduvad need juba hinnas."

Kas fonde sellise suuruse juures, nagu Swedbankis, on raskem juhtida väikestest fondidest? Mitmeski mõttes on suurt fondi hoopis lihtsam juhtida. Näiteks võlakirjatehingute puhul on meie mahud piisavalt suured selleks, et üksikud tehingud saavutaksid rahvusvahelistel turgudel nõutava miinimummahu ja me ei pea otsima turgudel vastaspoolt, kes oleks nõus tegema väiksemaid tehinguid, mis ühtlasi hinnastatakse ka tavapärasest kallimalt suurema ostu-müügi hinna erinevuse näol. Teisest küljest on suure fondiga keerulisem siseneda vähelikviidsetele ja volatiilsetele aktsiaturgudele, näiteks Baltimaadesse või Balkanile.

Miks II samba fondid ei armasta valida üksikväärtpabereid? Oleme väga globaalse lähenemisega ja aktsiaturgudel peame end tugevaks regionaalsete vaadete võtmisel. Ühtlasi arvame, et optimaalsem on tõepoolest regiooniti võtta hajutatult tururiski, mitte olla niivõrd sõltuvad üksikettevõtte käekäigust. Samal ajal on meil väga tugev fondivalikumeeskond, kes analüüsib suurt hulka fonde, külastab sobivuse hindamiseks fondivalitsejaid ning jälgib pidevalt kasutatavate fondide vastavust meie sisemistele kvaliteedikriteeriumitele. Kriteeriumitele vastavaid aktiivselt juhitud fonde kasutame ka regioonispetsiifilise lisatulu teenimiseks. Üksikaktsiate ostmisel oleks mõte vast juhul, kui keskenduksimegi oma fondides vaid mõnele üksikule suhteliselt kitsale piirkonnale. Samas võlakirjade puhul on üliolulisteks mõõtmeks intressi- ja tulukõvera risk, mida teisi fonde kasutades kuigi täpselt juhtida ei saa ja seetõttu eelistame üksikvõlakirju.

Kas jälgite tehinguaktiivsust-passiivsust (fondi tehingute mahtu võrreldes fondi puhasväärtusega)? Jälgime, aga me ei seosta seda taktikaliste vaadete võtmisega. Fondid teevad tehinguid ka mitmetel muudel põhjustel. Näiteks strateegia muutumise tõttu või fondi raha sisse-väljavoolu muutuse tõttu. Taktikaliste vaadete headust hindame siiski nende tulemuse ja võetud riski suhte kaudu, mitte otseselt tehtud tehingute arvu põhjal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing