Toorainete müügipaanika pidurdab hinnatõusu Eestis

"Tegu on paanikaga," ütles Marketfield Asset Managementi esimees Michael Shaoul Bloombergile. "Nõrkade USA majandusandmetega pole midagi peale hakata. Tegu ei ole globaalse finantskriisiga, vaid klassikalise raha väljavõtmisega ülerahvastatud turul."

Kuigi tegu on märkimisväärse kukkumisega, usub Merryl Lynch Wealt Managementi investeerimisjuht Bill O'Neill, et kuna arenevad turud veavad maailmas majanduse kasvu, siis raha jõuab niikuinii ringiga toorainetesse tagasi.

Võita võib transport. "Usun, et raha tuleb toorainetesse tagasi, sest need ongi maailma kasvu vedavate riikide vahendajad," ütles O'Neill Bloomberg TVs. "Usun, et aasta teises pooles jõuab raha arenevate turgude börsidele."

Eesti tavatarbijate olukorda analüüsides on raske näha veel, et tarbija rahakotti teeks äsjane müügipaanika kopsakamaks. Võita võivad enim autoomanikud, sest arvestades Eestis aset leidvat kütusesõda, siis Neste juhtimisel on mootorikütuse hinnad tõenäoliselt langemas.

Mis puutub tavalisse ostukorvi, siis toiduainetootjad kindlasti ei tõtta hindu esimesel võimalusel langetama ja pigem võtavad tekkiva lisatulu ise vahelt. Mõnda aega võime ehk rõõmustada sellegi fakti üle, et vähemalt hinnad ei tõuse.

Kuid möödunud nädalal toimunu oli märkimisväärne. USAs tegi toornafta hind viimase kahe aasta suurima päevase kukkumise, odavnedes 8,6%, 99,80 dollarini barreli eest. Viimati maksis barrel naftat alla saja dollari 17. märtsil. MarketWatchi andmetel toimus viimati taoline kukkumine 2009. aasta 20. aprillil.

Nafta hinna langus mõjutas oluliselt ka aktsiaturge üle maailma, sest naftast sõltub suur hulk sektoreid. Hea tõuke sai transpordisektor, samas kui energiasektor ühes juhtivate kütusetootjatega, nagu Royal Dutch Shell, kannatas kahjumit.

Suurima müügipaanika osaliseks sai viimasel kuul väga jõuliselt kallinenud hõbe. Väärismetalli untsi hind odavnes 8%, 34,64 dollarini.

Hõbe sai sakutada kõige enam. Bloombergi andmetel on hõbeda hind kukkunud viimase nelja päevaga 25%, mis on suurim neljapäevane langus pärast 1983. aastat. Hõbeda futuurid jätkasid langust ka reedel ja suundusid suurima nädalase languse suunas pärast 1975. aastat.

Ka kulla hind on tipust alla tulnud, kuid oluliselt rahulikumalt ning ka investorid on kulla suhtes märksa positiivsemalt meelestatud.

Reede hommikuse seisuga oli kuld tulnud tipust alla üle 70 dollari, peatudes 1481 dollari peal.

Ülejäänud päeva jooksul aga tekkis taas ostjatering, kes upitasid kulla hinna 1500 dollari lähedale.

Langusest ei pääsenud ka tugevasti toorainete käitumisest sõltuvad arenevate turgude fondid, kus kukkujate esirinnas olid mainekate investeerimispankade fondid.

Reedel lõppenud nädalaga kukkusid 5,7% nii 831 miljoni dollarilise mahuga Goldman Sachs BRIC Fund kui ka 825 miljoni dollarilise mahuga Templeton BRIC Fund, mis mõlemad keskenduvad Brasiiliale, Hiinale, Indiale ja Venemaale.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 5,4%, teatas statistikaamet reedel.

Märtsis tõusid hinnad 5,2% ja veebruaris 5,7%, teatas statistikaamet.

Võrreldes selle aasta märtsiga tõusid hinnad 0,7%. Sealjuures kaubad olid 2010. aasta aprilliga võrreldes 6,9% ja teenused 2,6% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud 5,4% ja mittereguleeritavad hinnad samuti 5,4%.

Eelmise aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 12,3%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole.

Hinnatõusu vedavate kaupadena domineerivad jätkuvalt toiduained, kuid arengud maailmaturul annavad lootust toidu hinna tõusu pidurdumiseks või isegi languseks lähikuudel.

Inflatsiooni põhjustab jätkuvalt enim toidukaupade laiapõhjaline hinnatõus, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar 5,4protsendist hinnatõusu aprillis.

"Osaliselt peegeldab see toormete hinnatõusu järelmõju maailmaturul. Rohkem kui 15% kallinesid aprillis võrreldes märtsiga toiduõlid ja suhkur," kirjutas Soosaar. Ettevaates on oluline, et toormehindade ühekordsed tõusud ei suurendaks inflatsioonikartusi ega kanduks üle palkadesse.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel märkis, et tuleks olla ettevaatlik sõnade "mull" ja "krahh" kasutamisel.

"Vahel kipub meedias jääma mulje, et kusagil kukub midagi 3-5%, siis juba räägitakse krahhist. Teine asi, mis on väga sageli problemaatiline, on see, et mullidest kiputakse rääkima sellises kontekstis, kus pikemas perspektiivis seda mulli ei paista," lausus Koppel.

Mis puudutab tooraineid, siis see ei ole Koppeli arusaama kohaselt praegu tooraine spetsiifiline teema, vaid globaalne makroteema.

"Teine teema on selle juures see, et kui mingisugune arusaam kujuneb turul konsensuseks, siis õige pea järgneb korrektsioon. Sellel on väga tehnilised ja psühholoogilised protsessid. Aga kui kõik arvavad, et toorme hinnad saavad liikuda ainult üles, siis millegipärast nad võtavad suuna alla," lausus Koppel.

Ta märkis, et selle asja juures ei ole mitte midagi parata. "Viimase paari kuu jooksul on arusaam sellest, et me oleme sügavalt inflatsioonilises keskkonnas, või vähemalt liikumas sinna, muutumas konsensuseks. Nüüd on juhtunud see, mis juhtub tavaliselt siis, kui mingi nägemus konsensuseks muutub," sõnas Koppel.

Mis puudutab eelmise nädalat nafta hinna järsku langust, siis Koppeli arvates on pikaajaline trend siiski jätkuvalt üles. "Siin tulevad pikas perspektiivis mängu nõudluse kasv ja kättesaadavuse piiratuse teema," märkis Koppel.

Koppel lisas, et loodetavasti jõuab toorainete hinna langus ka tarbijateni ning kindlasti ettevõteteni. "Kui ikkagi sisendid odavnevad, siis saab ettevõte mahamüüdud toote lõpphinnast rohkem endale võtta," rääkis Koppel.

Koppeli sõnul inflatsiooni tulevikumõjust ei saa veel rääkida. Sellised asjad jõuavad meieni suure viivitusega. Vaadates ajalooliselt, kui käivad sellised heledad laksud, siis palju hiljem rongi peale hüpanud närvilisemad tegelased kipuvad paanikasse sattuma ja oma positsiooni likvideerima, ütles ta.

Toorainehindade langus on esimene tagasilöök kasvutrendis, see on täiesti normaalne ning seda oli oodata. Toorainehindade langusega on küsimus trendides ja trendi korrektsioonides. See, kui hõbe on aastaga tõusnud 130% ja ta vahepeal 40% langeb ja siis uuesti tõuseb, on väga normaalne protsess.

Mulli lõhkemine tähendab seda, et hinnad mitte kunagi ei tõuse samale tasemele. Praegu ei ole see mulli lõhkemine, vaid tegu on korrektsiooniga.

Selleks, et aru saada, kas on toorainemull või mitte, soovitan küsida oma tuttavatelt, kui palju nendest on kinnisvaralaenu võtnud ja kui palju nendest on hõbedasse investeerinud. Mull on sellisel juhul, kui umbes 60% inimestest omavad neid vahendeid. Praegu ma arvan, et isegi 6% ei oma.

Toorainehindade langemisel on alati mõju, näiteks inflatsioonile ja tarbijatele. Näiteks kui kütusehinnad tulevad allapoole, siis tarbimine kasvab. Aga see on suure pildi väike osa, millele ei maksa suurt tähelepanu pöörata, vaid pigem oodata suurt pilti, mis hakkab maailmas toimuma. Ma arvan, tõenäosus on suur, et toorainete hinnad kukuvad ka järgmisel nädalal. Midagi ei ole imelikku, kui nad kukuvad kolm kuud. Asi on aga selles, et aasta või kahe pärast on nad praegusest tasemest tunduvalt kõrgemal.

Seda, kas nafta hinna languse puhul on tegemist trendiga, mis mõjutab ka mootorikütuste sisseostuhindasid, või on tegemist ühekordse langusega, on raske hinnata.

Pigem oskavad seda hinnata erinevad analüütikud.

Nafta hinnaralli on käimas küll, aga kohvi hindades ei ole seda tagasiminekut nii palju näha ning järeldusi teha on vara.

Kohvi tooraine hind kukkus alles neljapäeval. Kui me räägime hinna langemise trendist, siis peame jälgima pikemat perioodi. Ühe päeva kohta ei oska midagi öelda. Püsivast allatulemisest on praegu veel vara rääkida. Võib-olla oleme nädala pärast targemad. Kui me näeme, et hinnad on iga päev kukkunud mõni protsent, siis võib öelda, et toimub mullist õhu väljalaskmine. Kohe ei maksa järeldustega kiirustada.

Hinnaralli ei ole spekulatsioon, hinnad on teatud toorainetel tõepoolest kukkunud. Ma ei usu, et kohvi hind kukub kunagisele tasemele. Aga elame-näeme. Võib juhtuda, et farmerid näevad, et kohvi kasvatamine on kasulik, ning hakkavad seda täiendavalt kasvatama. Kohvipuu kasvatamine võtab 3-4 aastat aega, enne kui on oodata mingit saaki.

Kui nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist, siis on hinnad paratamatult üleval. Börsil kasutatakse seda kohe ära, näiteks investorid, kes näevad, et saab sealt rohkem kasumit välja võtta. Ja nii on see olnud ja ilmselt ka jääbki.

Mõni päev olen näinud suhkru ja kakaoubade hinna langust, kuid meid see otseselt ei mõjuta ning tulevikus hinnatõus jätkub.

Suhkru ja kakaoubade hinnad jätkavad tõusmist ning pikemas perspektiivis jätkub hinnatõus, mis on ka viimasel ajal jõuliselt toimunud. Maailmaturul ja börsil on näha langust, aga see on paari päeva või nädala küsimus.

Nii madalale tasemele hinnad kindlasti ei jää. Nädalaaegne hinnalangus ei jõua tarbijateni ja ka ettevõtted sellest midagi ei võida. Ettevõtetel on lepingud tehtud pika aja peale. Me ei ole sellest hinnast sõltuvad.

Tulevikus, kui on tõesti dramaatiline hinna alanemine, siis me saame teha uued lepingud madalamate hindadega.