Uus Maa: Inimesed on julgemad koduvahetuses

 „Selleks, et hinnata kinnisvaraturgu, vaadatakse tehingute arvu. Kui me vaatame viimase kahe aasta tehingute trendi, oleme väga stabiilsed, 400-600 korteritehingut kuus. See on see arv keskkonnas, milles me peame äri tegema,“ kommenteeris Tamm.

Tamme sõnul on kinnisvaraturul mitu osapoolt. „Ühed, kes kolivad suurematesse korterisse, teised, kes väiksemasse. Täna julgetakse teha otsust kodu vahetuseks. Kindlustunde faktor on pidevalt kasvanud. Täna inimesed tunnevad, et tahavad teha tehinguid ning tahavad paremat ja uut kodu,“ nentis Tamm.

Samuti on uute arenduste järgi täna nõudlus kasvanud. „See on puhta sellepärast, et kui inimene saab raha, saab enesekindluse ja turvalisuse ning tahab kohe uut kodu saada. See ei ole kindlasti üle Eesti. Tallinna kontekstis see asi toimib, aga kasvanud on see igal pool,“ sõnas Tamm.

Kuigi SEB hinnangul on kodulaen turvalisem ning pank on alati nõus andma laenu, tehakse Tamme sõnul päris palju kinnisvaratehinguid kodulaenuta. „Kui pangad annavad ülevaate, kui palju tehakse täna tehinguid pangalaenuta, on see suhteliselt suur osa, mis tähendab seda, et ühelt poolt inimesed realiseerisid oma vana kodu ja ostavad selle raha eest uue. Kuigi panga osakaal on täna kasvanud, tehti majanduslanguse ajal tehinguid omavahenditest,“ lausus Tamm.

Ta lisas, et kui vaadata täna kommertspankade hoiuste mahtu, on see kuskil 150 miljardit krooni. „Need on ka praegu langemas. Esimene oletus on võib-olla see, et seda raha pannakse kinnisvarasse. Uue kinnisvara teenimise vastu on huvi kasvanud ning täna on hea aeg pigem investeerimiseks kui ostmiseks,“ märkis Tamm.

Piirkonnad Tallinnas, kuhu ostetakse ja investeeritakse, on kesklinn ja Lasnamäe. „Linna südamik kutsub investoreid, kes julgevad osta ning seal elab kõige jõukam kontingent, mis julgeb osta ja vahetada sagemini. Lasnamäel elab üle 100 000 inimese, see on suur linnaosa ning seal on soodsad hinnad,“ selgitas Tamm.