Merkel on Kreekast rääkides ettevaatlik

Katri Soe-Surén 11. mai 2011, 00:00

Merkel kutsub Berliinis resideerivad välispressi esindajad enda juurde Kanzleramti kokku traditsiooniliselt kaks korda aastas ning see on võimalus vahetus õhkkonnas küsimustele vastuseid saada. Seekordne kohtumine langes ajale, kus taas on teravnemas küsimus Kreeka päästmisest ning uuest võimalikust abipaketist. Merkel reageeris Kreeka kohta käivatele küsimustele ärritunult ning teatas rõhutatult, et enne, kui tal pole tutvunud troika (IMF, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon) värske raportiga, ta oma seisukohti Kreeka tuleviku kohta ei avalda.

Kreeka ajaleht Patros: Kreeka programm kestab juba aasta ja me oleme täpselt samas kohas, kus olime aasta tagasi. Minu küsimus on, kas manustatava ravimi kogus ei ole õige, kas selle kasutamine ei ole õige või on ravim vale?

Kreeka ei ole seal, kus ta aasta tagasi oli. Kreeka on teinud arvukalt reforme, need on olnud julged sammud ja kohalikud valimised on näidanud, et rahvas toetab valitsust. Oli algusest peale selge, et see tee on raske tee ja see ei kesta vaid mõni kuu. Leppisime märtsis kokku, et langetame intressimäärasid ning et Kreeka peab vastukaaluks läbi viima 50 miljardi euro mahus erastamisi. Ka see võtab aega. Nüüd ma ootan tulemused ära. Mina Kreekale programme ei tee, vaid Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja IMF. Ma eeldan, et Kreeka saab lõpptulemusena tugevamaks, kui ta oli enne programmi.

Euractiv: Paljud eksperdid räägivad ELi absoluutsest madalseisust. Mis Teie arvate?

Usun, et me oleme ekstreemselt suurte väljakutsete ees. Usun, et Euroopa Liit tuleb nendega toime nii praegu kui ka tulevikus. Et aeg-ajalt raskusi ette tuleb, ei ole 27 liikmesriigi puhul imestama panev. Tahaksin viidata sellele, et meil oli märtsis väga edukas Euroopa Liidu nõukogu. Me ei leppinud kokku mitte ainult euro ajutistes kaitsemehhanismides, vaid jõudsime kokkuleppele ka euro püsiva päästemehhanismi põhijoontes. Töötame kvalitatiivselt ainulaadsel viisil, meil on palju rohkem võimalusi sanktsioonideks, arvesse võttes makromajanduse arenguid. Oleme teinud kriisidest väga olulisi järeldusi, oleme kokkuleppele jõudnud euro-pluss pakti osas, mis parandab meie liikmesriikide konkurentsivõimet, oleme minu hinnangul väga kiires tempos olnud suutelised olulisi otsuseid langetama.

Hispaania riigitelevisioon: Tuleksin Kreeka teema juurde meelsasti tagasi, kuna ma ei ole täna veel midagi uut kuulnud. Inimesed Euroopas küsivad juba, kas Saksamaa on valmis Kreeka jaoks teise päästepaketi kokku panema. Kus on Saksamaa jaoks Kreeka päästmise piirid?

Mõistan, et soovite ajakirjanikuna midagi uut kuulda. Olen inimene, kes teeb oma järeldused alles siis, kui näeb tulemust ja on seda analüüsinud. Sellest põhimõttest ei sunni mind miski loobuma. Ma ei usu, et me Kreekale head teeme sellega, kui spekuleerime. Sellest ei ole kellelegi kasu. Sellepärast on mul vaja raportit IMFilt, Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt. Ja enne, kui mul seda ei ole, ma küsimusele, mida teha tuleks, ei vasta.

Financial Times: Paljud inimesed Saksamaal räägivad Euroopa Liidust kui maksete liidust. See on saanud peaaegu et sõimusõnaks. Kas see on vältimatu?

EL on alati olnud institutsioon, mis on suunatud strukturaalsete ebavõrdsuste tasandamisele. Sellepärast on meil struktuurifondid, kohesioonifondid, üks suur Euroopa eelarve, sellepärast on meil netomaksjad ja netosaajad. Põhjus on see, et üritatakse luua siseturgu võimalikult sarnaste konkurentsitingimustega, ja sellele kulutatakse palju raha. Võtame näiteks ühisraha. Sellel on lepingulised alused. Nendes on muu hulgas kirjas, et üks riik ei pea tasuma teise riigi võlgade eest. Nüüd on aga selgunud üks punkt, millele kunagiste lepete loojad ei mõelnud - nimelt et ühe riigi raskused võivad ohtu seada euro stabiilsuse tervikuna. Ja kuna see nüüd nii on, tegime ettepaneku lepingut täiendada, mis, ma loodan, et ka ratifitseeritakse. See annab võimaluse, aga ainult sellisel juhul, kui euro stabiilsus tervikuna on ohus, leida mehhanisme (selleks on näiteks euro stabiilsusmehhanism), mis peaks tööle hakkama aastast 2013. Inimesed kardavad, et kaob ära klausel, et iga riik vastutab oma võlgade eest ise, kuid seda ei juhtu.

Soome rahvusringhääling: Soomes ähvardavad Põlissoomlased, kes on nüüd suuruselt kolmas partei, parlamendis Portugali abi blokeerida. Mida Teie sellest arvate?

Usaldan tulevase peaministri läbirääkimiste kunsti ja eeldan, et Soome ka edaspidi oma kohustusi eurotsoonis täidab.

Itaalia telekanal RAI: Mis takistab otsustamist Euroopa Keskpanga juhi kandidaati?

On alati oluline, millal midagi otsustatakse. Kuulun nende inimeste hulka, kes üritavad otsuseid õigel ajal teha. Ehk siis vahetult selleks ajaks, kui on vaja midagi ära otsustada. Nimelt on selleks ajaks olukorrast parim ülevaade. Sellepärast ei pea te kartma, et ma ei otsusta. Saksamaal on oma positsioon. See ei ole kellegi vastu suunatud, et me veel otsustanud ei ole. Ajakirjanikud muidugi ei malda oodata. Seetõttu oleme teiega teatud vastuolus. Aga otsus tuleb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing