Merkel on Kreekast rääkides ettevaatlik

Merkel kutsub Berliinis resideerivad välispressi esindajad enda juurde Kanzleramti kokku traditsiooniliselt kaks korda aastas ning see on võimalus vahetus õhkkonnas küsimustele vastuseid saada. Seekordne kohtumine langes ajale, kus taas on teravnemas küsimus Kreeka päästmisest ning uuest võimalikust abipaketist. Merkel reageeris Kreeka kohta käivatele küsimustele ärritunult ning teatas rõhutatult, et enne, kui tal pole tutvunud troika (IMF, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon) värske raportiga, ta oma seisukohti Kreeka tuleviku kohta ei avalda.

Kreeka ei ole seal, kus ta aasta tagasi oli. Kreeka on teinud arvukalt reforme, need on olnud julged sammud ja kohalikud valimised on näidanud, et rahvas toetab valitsust. Oli algusest peale selge, et see tee on raske tee ja see ei kesta vaid mõni kuu. Leppisime märtsis kokku, et langetame intressimäärasid ning et Kreeka peab vastukaaluks läbi viima 50 miljardi euro mahus erastamisi. Ka see võtab aega. Nüüd ma ootan tulemused ära. Mina Kreekale programme ei tee, vaid Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja IMF. Ma eeldan, et Kreeka saab lõpptulemusena tugevamaks, kui ta oli enne programmi.

Usun, et me oleme ekstreemselt suurte väljakutsete ees. Usun, et Euroopa Liit tuleb nendega toime nii praegu kui ka tulevikus. Et aeg-ajalt raskusi ette tuleb, ei ole 27 liikmesriigi puhul imestama panev. Tahaksin viidata sellele, et meil oli märtsis väga edukas Euroopa Liidu nõukogu. Me ei leppinud kokku mitte ainult euro ajutistes kaitsemehhanismides, vaid jõudsime kokkuleppele ka euro püsiva päästemehhanismi põhijoontes. Töötame kvalitatiivselt ainulaadsel viisil, meil on palju rohkem võimalusi sanktsioonideks, arvesse võttes makromajanduse arenguid. Oleme teinud kriisidest väga olulisi järeldusi, oleme kokkuleppele jõudnud euro-pluss pakti osas, mis parandab meie liikmesriikide konkurentsivõimet, oleme minu hinnangul väga kiires tempos olnud suutelised olulisi otsuseid langetama.

Mõistan, et soovite ajakirjanikuna midagi uut kuulda. Olen inimene, kes teeb oma järeldused alles siis, kui näeb tulemust ja on seda analüüsinud. Sellest põhimõttest ei sunni mind miski loobuma. Ma ei usu, et me Kreekale head teeme sellega, kui spekuleerime. Sellest ei ole kellelegi kasu. Sellepärast on mul vaja raportit IMFilt, Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt. Ja enne, kui mul seda ei ole, ma küsimusele, mida teha tuleks, ei vasta.

EL on alati olnud institutsioon, mis on suunatud strukturaalsete ebavõrdsuste tasandamisele. Sellepärast on meil struktuurifondid, kohesioonifondid, üks suur Euroopa eelarve, sellepärast on meil netomaksjad ja netosaajad. Põhjus on see, et üritatakse luua siseturgu võimalikult sarnaste konkurentsitingimustega, ja sellele kulutatakse palju raha. Võtame näiteks ühisraha. Sellel on lepingulised alused. Nendes on muu hulgas kirjas, et üks riik ei pea tasuma teise riigi võlgade eest. Nüüd on aga selgunud üks punkt, millele kunagiste lepete loojad ei mõelnud - nimelt et ühe riigi raskused võivad ohtu seada euro stabiilsuse tervikuna. Ja kuna see nüüd nii on, tegime ettepaneku lepingut täiendada, mis, ma loodan, et ka ratifitseeritakse. See annab võimaluse, aga ainult sellisel juhul, kui euro stabiilsus tervikuna on ohus, leida mehhanisme (selleks on näiteks euro stabiilsusmehhanism), mis peaks tööle hakkama aastast 2013. Inimesed kardavad, et kaob ära klausel, et iga riik vastutab oma võlgade eest ise, kuid seda ei juhtu.

Usaldan tulevase peaministri läbirääkimiste kunsti ja eeldan, et Soome ka edaspidi oma kohustusi eurotsoonis täidab.

On alati oluline, millal midagi otsustatakse. Kuulun nende inimeste hulka, kes üritavad otsuseid õigel ajal teha. Ehk siis vahetult selleks ajaks, kui on vaja midagi ära otsustada. Nimelt on selleks ajaks olukorrast parim ülevaade. Sellepärast ei pea te kartma, et ma ei otsusta. Saksamaal on oma positsioon. See ei ole kellegi vastu suunatud, et me veel otsustanud ei ole. Ajakirjanikud muidugi ei malda oodata. Seetõttu oleme teiega teatud vastuolus. Aga otsus tuleb.

Autor: Katri Soe-Surén