Enesekindel Baltika

Meeleolu enne koosolekut oli mõneti ärev, sest läinud nädalal said avalikuks firma esimese kvartali nigelad majandustulemused.

"Raha, mis Baltika juurde küsib, pole suur," lausus Baltika väikeaktsionär Mikk Talpsepp. "Põhjus, miks talle seda kandikul ei pakuta, on see, et tegu on juba kolmanda emissiooniga. Eelmisel aastal suurt emissiooni tehes anti ju lubadus, et rahast piisab, et Baltika lõplikult kriisist välja vedada."

"Kui tavapäraselt on kombeks, et ettevõtted maksavad dividende, siis Baltikaga on täpselt teistpidi, aktsionärid peavad juurde maksma, et paremate aegadeni vastu pidada," ütles Talpsepp.

Kuid Milderi sõnul on need ajad tulekul, sest viimastest trendidest võib välja lugeda, et ettevõte on oluliselt parandanud efektiivsust ning jättes välja teatud "loodusõnnetused", nagu märtsikuu, siis ettevõtte tulemused on olnud juhtkonna ootustele vastavad.

Turnee mööda Euroopat. Eilsel koosolekul oli ühe päevakorra punktina arutluse all aktsiakapitali suurendamine, emiteerides täiendavalt 3,15 miljonit lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot väljalaskehinnaga üks euro.

Ettepanek emiteerida uusi aktsiaid võeti 98,44% poolthäältega vastu. Lisaks said aktsionärid teada, et emissiooni korraldajaks on valitud LHV Pank. Panga abiga minnakse omamoodi turneele mööda Euroopat, kus viie päevaga külastatakse umbes 30 panka, kellele tutvustatakse Baltikasse investeerimise võimalusi.

Milderi sõnul otsustati emissiooni tingimused koos nõukogusse kuuluvate suuraktsionäridega ja kindel tingimus oli pakkuda hinda, mis oleks allpool turuväärtust. "Praegu alla euro kauplev Baltika aktsia ei peegelda ettevõtte tegelikku väärtust," ütles Milder koosoleku järel. Ta rõhutas, et seekord tundus õiglane pakkuda kõigile aktsionäridele märkimisõigust.