Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti on jõudnud viie aasta tagusele tasemele

Katre Pilvinski 13. mai 2011, 00:00

"Eesti on praegu püsivhindades 2005. aasta neljanda kvartali ja 2006. aasta esimese kvartali vahel, jooksevhindades 2007. aasta kolmanda kvartali tasemel," sõnas statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina.

NG Investeeringute juht Jüri Käo leiab, et väga oluline on, et majanduskasv ei tugine sisetarbimisel, vaid ekspordil.

"Sellist kasvunumbrit küll ei oodanud, see on väga jõuline kasv," kommenteeris Käo, kelle hinnangul hakkab sisetarbimine tõusutrendi näitama aasta teisel poolel. "Eks ta aasta teisel poolel liigub vaikselt kasvu suunas, kuid tarbimise kasv on mõõdukas," lubas ta.

"Töötus on meil samuti langustrendis ning see on üks oluline näitaja. Hästi tähtis on, et inimestel kasvab kindlustunne, et inimesed on valmis kulutama ja laene võtma pankadest, trend liigub selles suunas," märkis ettevõtja.

IT-sektor palkab töötajaid juurde. Helmese juht ja omanik Jaan Pillesaar oli kindel, et kasv tuleb kiire, aga ta ei oodanud, et see on nii kiire. Ta ütles, et järgnevatel kvartalitel pole nii kiire kasv realistlik. "Eks kasv pääses pärast euro saabumist paisu tagant välja ning ülejäänud aasta tuleb rahulikum," põhjendas ta.

"IT-sektor ei ole küll kogu majandusega võrreldes väga suur, aga seda ma näen, et kasv on kiire - palkame inimesi ning sisuliselt oleme 2006.-2007. aastas tagasi," märkis Pillesaar.

Ettevõtja usub, et sisetarbimine taastub siis, kui töötus väheneb. "Tarbimine taastatakse viitega, inimesed peavad esiteks leidma uusi töökohti."

Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevjuht Mika Sucksdorff märkis, et Soomes jõuti pärast majanduslangust kinnisvarasektoris kiire kasvuni kolmandal-neljandal aastal, kuid ta loodab, et Eestis jõutakse selleni kiiremini.

Sucksdorff tõdes, et arvestades majandusanalüütikute varasemate prognoosidega eeldas ta, et esimese kvartali kasv tuleb tagasihoidlikum. "Ootasin ikka 4-5protsendilist majanduskasvu, kuid see oli positiivne üllatus, et kasv oli suurem," lisas ta. Sucksdorff arvas, et kindlasti läheb veel paar aastat, enne kui kinnisvarasektor hakkab majanduskasvu toetama.

Nordea 6,6protsendiline esimese kvartali kasvuprognoos jäi tegelikkusele alla. Võrreldes neljanda kvartali SKPga jätkas Eesti majandus tugevat 2,1%st kasvu. Seega on Eesti majanduskasv sel aastal tõenäoliselt tugev, Nordea hinnangul tuleb kasv 5-6%.

Kuigi Eesti majanduskasv oli kiirem, kui eeldati, oli areng kooskõlas Nordea ootustega - eksport on jätkuvalt majanduse mootor. Nordea eeldab, et majanduse taastumine jätkub korralikul kiirusel ning ekspordi kasv jõuab ka sisemajandusse.

Danske Banki vanemanalüütik Violeta Klyviene kiidab Leedu majanduslehes Verslo Žinios ilmunud kolumnis Eestit ja lahkab meie edu saladust.

Kuigi Leedu SKP kasv esimeses kvartalis (+6,9% võrreldes mullu sama ajaga - toim) oli muljetavaldav, on Balti regiooni liider Eesti ja ta on selle täiesti ära teeninud, kirjutas Klyviene. SKP kasv on mõlemas riigis hea, kuid töötuse tase ja avaliku sektori võlakoormus teeb Eesti liidriks, lisas ta.

Eesti finantssektori tasakaal võimaldab stabiilset kasvu, kirjutas Klyviene. Ta toob näiteks Eesti eelarveülejäägi möödunud aastal. "Leedu nautis mullu defitsiidi jõudmist vaid 7 protsendile, kuid kas me peame end võrdlema nende riikidega, keda praegu ähvardab kriis?" küsis ta.

Milles seisneb Eesti eelarveseisu saladus, küsis Klyviene ja vastas: "Osa sellest "imest" on tingitud saastekvootide müügist. Kuigi see pole jätkusuutlik, pole Eestil erinevalt Leedust sotsiaalsfääri ja tervishoidu rahastavad fondid kroonilises defitsiidis."

Tegu on viimaste aastate kiireima aastaalguse SKP kasvuga, viimati oli esimese kvartali majanduskasv samal tasemel 2007. aastal. Samas on väga kiire kasvu taga osaliselt ajutised tegurid ning prognoosi põhjal aeglustub kasvutempo aasta teisel poolel.

Majanduskasvu ergutab jätkuvalt ekspordi suurenemine. Tööstuse tootmismahtu mõjutas positiivselt tugevnev välisnõudlus, kuid ka majanduslangusega kohandumisel saavutatud Eesti konkurentsivõime kasv. Globaalse investeerimisaktiivsuse tõus on suurendanud nõudlust investeerimiskaupade (nt masinad ja seadmed) järele. Eesti eksportöörid on suutnud kriisist taastudes turuosa võita.

2010. aasta lõpus taastuma hakanud investeerimisaktiivsus kasvas sel aastal veelgi, mis annab märku suurenenud tootmisvõimsusest. Prognoositust kiirem majanduskasv 2011. aasta alguses oli eelkõige tingitud välisnõudluse kiiremast taastumisest, millest on võitnud väliskaubandusele avatud riigid. Ekspordi kasvu panustas aasta alguses veel ka küllaltki madal võrdlusbaas.

See number ikka selgelt ületas ootusi, tegemist oli väga tugeva kvartaliga. Kui vaadata ekspordi kasvu, siis ei tohiks see number üllatus olla. Number pidi tulema oodatult tugev, kuid hommikul, kuuldes nii kõrget numbrit, oli see meeldivalt uskumatu.

Kui me tugineme statistikaameti majandusnumbritele, siis näeme, et oleme väljumas kriisisituatsioonist, ning mõneti ebaharilikult kõrged majanduskasvu numbrid lühiajalises perioodis on paratamatud.

Kui aasta teist poolt vaadata, siis tuleb kasv kindlasti rahulikum, kuid positiivne start on aastale antud. Kui varem oli aastane majanduskasvu prognoos 4% ümber, siis analüütikud peavad nüüd ilmselt korrigeerima majanduskasvu positiivselt kõrgemas suunas.

Pankade ja ettevõtjate koostöö on normaalsel tasandil niigi, mitte, et 8protsendiline kasvunumber peaks nüüd pankade laenukraanid avama.

Kui vaadata numbriliselt, siis majandus liigub natuke kiiremini kui pankurite laenukasvu numbrid, aga tegelikult see sisu on ju raha, mitte ainult protsent, ja see raha liigub õiges doosis õigetesse sektoritesse. Tulemused räägivad praegu enda eest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing