Graafikud tulevad, litopress kaenlas

Litograafiakeskuse näitusel "Nad on juba kohal! Eesti kaasaegne graafika. Vol 2" on väljas terve plejaad tuntud kunstnike töid: näha saab nii Põllu ja Lapini kui ka Laurentsiuse ja Mäetamme graafilisi lehti.

Äsja lõppes Kumus graafikatriennaal, kuid see ei olnud sel aastal sugugi ainuke linnuke graafika vallas. Mammutlikule triennaalile pakub konkurentsi Vaala ilus ja intiimne näitus Eesti graafikute kõige uuemast loomingust.

Sama näituse esimene osa oli eelmisel aastal Tartus, seetõttu ka asjakohane viide (vol 2) näituse pealkirjas. Väljas on 60 litograafilist lehte sellistelt klassikutelt nagu Kaljo Põllu, Leonhard Lapin, Kaido Ole ja Merike Estna.

Tuntud nimede plejaad jätkub. Oma töödega on väljas ka Marko Mäetamm ja Laurentsius, klassikutest veel Evi Tihemets ja Raul Meel.

Lisaks saab näitusel tutvuda kahe litograafiakeskuse koostatud graafikamapiga. Mappidel on meie kunstis pikk ajalugu, mis ulatub tagasi eelmise sajandi algusesse.

2003. ja 2008. aastal välja antud mapid "Eesti Litograafiakunst" ja "Armastus 21. sajandil" näitavad taas kord kunstnikke eksperimenteerimas väikevormiga, mida peetakse endiselt küllaltki konservatiivseks. Ent vaevalt et näiteks Marko Mäetamme või Merike Estna loodud töid niimoodi nimetada saab.

Tänapäeval liiguvad kunstnikud erinevate meediumide vahel üsna vabalt. Seetõttu kohtab näitusel ka neid kunstnikke, keda tavapäraselt graafikaga ei seostaks, aga kes selle näituse jaoks on litopressiga töötanud.

Näitus on üllatavalt värvikirev, tööd tabavad ja ka kujundusega on palju vaeva nähtud, näiteks lisaseinu ehitatud. Erilise maiusena pakutakse publikule võimalust litopressiga tutvuda.

2002. aastal Jaak Visnapi ja Kadri Alesmaa eestvedamisel Pärnus avatud litograafiakeskus kolis 2006. aastal Tallinnasse. Keskus on ülesandeks võtnud haruldast kivitrükitehnikat nii õpetada kui ka propageerida. Oma üheksal tegutsemisaastal on see jõudnud korraldada näituse isegi Moskvas ja Londonis.

Litograafia leiutati 18. sajandil, kuid kunstilise väljendusvahendi staatuse saavutas see mõnda aega hiljem. Eestis loodi esimene litotöökoda 1835. aastal Tartus.

Autor: Ragne Nukk