USA tipus, Eesti jätkuvalt keskpärane

Finantsturgude taastumine on toonud USA tagasi tippu, jagama esimest kohta Hongkongiga. Kolmandal kohal on napilt Singapur. Neljandale kohale on tõusnud Rootsi, näidates Põhjamaade konkurentsimudeli eeliseid. Saksamaa on tõusnud 6 koha võrra kümnendaks tänu ekspordibuumile ja paindlikumaks muudetud tööturule. Konkurentsivõimet suurendavad jõudsalt Katar, Korea ja Türgi. Top 20 seast võib leida vaid 4 juhtivat majandust.

„Konkurentsimaailm on muutumas üha riigikesksemaks. Maailma konkurentsivõimet iseloomustab riikide suurem enesekindlus. See rõhutab üha enam reindustrialiseerimist, eksporti ja kriitilisemat suhtumist delokaliseerimisse. Seda trendi on õhutanud toormehindade ja veokulude tõus ning suuremad tööjõukulud tõusva majandusega riikides,“ ütles kommentaariks Stéphane Garelli, IMD World Competitiveness Center direktor.

Esimese 20 hulka mahtusid lisaks Rootsile ka Soome, Norra ja Taani. Eesti on tõusnud aastaga 34. kohalt koha võrra ülespoole 33. kohale (68,2 punkti) India ja Poola vahele. Leedu on 45. kohal, pingerea lõpetavad Kreeka, Ukraina, Horvaatia ja Venetsueela. Kokku on tabelis esindatud 59 riiki. Eesti suhteliselt madala koha määravad sellised faktorid nagu majanduse vähene efektiivsus ja nõrk infrastruktuur.

Top 10

Koht konkurentsivõimelisemate riikide edetabelis 2011, punktide arv, koht 2010

1. Hongkong 100.0 (2.)2. USA 100.0 (3.)3. Singapur 98,6 (1.)4. Rootsi 94,1 (6.)5. Šveits 94,1 (4.)6. Taiwan 92,0 (8.)7. Kanada 90,8 (7.)8. Katar 90,2 (15.)9. Austraalia 89,3 (5.)10. Saksamaa 87,9 (16.)

Esmakordselt hinnati ka valitsuste konkurentsivõimet ning selle suhet võrdluses ettevõtetega. Tulemuseks oli see, et mõned valitsused lonkavad vaevaliselt ettevõtete taga, teised jälle on kaugel ees. Nii et, kas riikidel on valitsused mille nad on ära teeninud?

USA valitsuse päästab veel vaid ettevõtete efektiivsus, ütlevad raporti autorid. Ka mitmetes teistes arenenud majandusega riikides on valitsuse efektiivsus ettevõtluse omast kaugel tagapool, nii näiteks Jaapanis, Belgias, Iirimaal, Saksamaal. Hong Kongis, Singapuris ja Austraalias on seis enamvähem võrdne, samas Venemaal, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Eestis ja Indoneesias on valitsus ettevõtetest efektiivsem. Eesti on valitsuse efektiivsuselt 20 edukaima riigi seas 20. kohal. Põhjamaad ja USA on meist selles suhtes küll eespool, kuid enamiku Euroopa riikidest jätab Eesti seljataha.

„Valitsuste väljaminekud on jõudnud majanduslanguse järel rekordtasemeni: keskmiselt 47% SKP-st kõige arenenumate majandustega riikides. 12 Euroopa riiki on ületanud juba 50% piiri, kusjuures kõik 23 suuremat kulutajat on Euroopa valitsused. Kui kaua saab see nii kesta? Uues „riigikapitalismi“ maailmas saab valitsuse efektiivsusest konkurentsivõime võti. Kahjuks ajavahe valitsuse reformide ja majanduse vajaduste vahel üha suureneb,“ ütles IMD direktor Garelli. 

Autor: Katri Soe-Surén