Kreeka võlakriisi halvim mõju on juba möödas

Hiljutises Euroopa majanduse ülevaates hoiatas IMF, et euroala võlakriis kujutab endast märkimisväärset ohtu Ida-Euroopale. See joonib alla, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel pole konservatiivse eelarvepoliitikaga riikide mainet ning neil on jätkuvalt probleem suurte välisvõlgadega ja majandus tasakaalust väljas. Rumeenial, Ungaril on jätkuvalt palju valuutalaene. Balti riikidel, vast Eesti erandiga, on jätkuvalt probleeme avaliku sektori rahandusega. See rõhutab, et praegu pole mingil juhul aeg eelarvepoliitikas ohje lõdvaks lasta. Kui kriis puhkes, paistis Kesk- ja Ida-Euroopa kohe silma. Oli ilmselge, et riik nagu Eesti, mille jooksevkonto defitsiit on 15% SKPst ja kinnisvaraturg tulikuum, satub hätta. Praeguseks on majanduse fundamentaalnäitajad oluliselt paranenud, sest Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on kriisi ajal laias laastus õigesti käitunud. Nii olen ma üldise konsensusega võrreldes nende suhtes palju optimistlikum. Mille eest ma 2007. ja 2008. aastal hoiatasin, oli see, et nendele tasakaalutustele, nagu suured jooksevkonto defitsiidid, ei pööratud tähelepanu. 2009. aastal Kesk- ja Ida-Euroopas ja Balti riikides nendega tegeldi, kuid nendega ei tegeletud ei Kreekas, Iirimaal ega Hispaanias. Eelarvepoliitikat anti hoopis järele. Nüüd näeme selle keynesliku poliitika tagajärgi. Ma ei ole muutnud oma vaateid, kuid faktid on muutunud. Kesk- ja Ida-Euroopa majanduses on tasakaalutust praegu palju vähem.

Majandus siiski kasvab - 2011.aastal on kõik Ida-Euroopa riigid plussis. Jah, kuid Rumeenia 0,2%ne kasv ei tundu siiski majanduse toibumisena riigis, mille SKP kasvutempo peaks olema 5-6%. Kui võrrelda Balti riike ning Bulgaariat ja Rumeeniat, siis kriisi puhkemise eel oli nende riikide majandus üsna sarnasel moel tasakaalust väljas. Kriisist toibumine on aga toimunud väga erinevalt, sõltuvalt sellest, kes on su naabrid. Kui su naabrid on Soome, Rootsi, Saksamaa, Venemaa, Poola, pääseb majandus ekspordi toel kriisist välja. Kui su naabriks on Kreeka, ei pääse sa kuhugi.

Kui haavatavad oleks kriisi levikule Balti riigid? Kõigi kolme riigi majanduskasvu hoog võib aeglustuda, kui ekspordi kasv Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise mõjudest aeglustub. Samas ei ole Balti riigid enam riskiriikide nimekirja tipus. Bulgaarias ja Rumeenias seevastu suured riskid alles püsivad. Ent ma kaldun siiski arvama, et halvim on võimaliku halva mõju mõttes juba möödas. Ma ei usu, et Euroopas oleks panka, mis ei oleks tõsiselt analüüsinud oma olukorda Kreeka võimaliku restruktureerimise puhuks.