Euroopa laenab Portugali jaoks

Eesti vaatab toimuvat esialgu eemalt, abifondiga ei liitu me võib-olla enne 2012. aastat, küll aga on äsja Portugali abipaketis osalemise heaks kiitnud põhjanaabritel garantiidena panustatud ca miljard eurot.

Kokku plaanib EFSF juunis Portugali jaoks laenata 10 miljardit eurot, ütles sel nädalal mitmeid intervjuusid andnud fondi juht Klaus Regling.

Huvi EFSFi tippreitinguga (AAA) võlakirjade vastu on Reglingu sõnul suur ning "ilmselgelt on huvitatud" Hiina investorid, et hajutada sõltuvust dollaripõhistest varadest.

Hiina huvi kergitas eurot. Selle ajalehes Financial Times avaldatud info peale sai eile toetust ka euro, kerkides dollari suhtes kõrgemale 1,41 dollari tasemest.

Portugali 78 miljardi euro suuruse abipaketi kiitsid euroala rahandusministrid heaks alles nädalapäevad tagasi ning juba emiteerib EFSF võlakirju. See näitab, et Portugalil on kiire -juuni keskel jõuab kätte võlakirjade maksetähtaeg.

See kiirustas tagant ka Soome parlamenti, kus Portugali abistamise otsus tuli ära teha enne, kui uus valitsus ametisse sai. "See, et võlgnik võlausaldajat tagant kiirustab on võimalik ainult ELis," märkis mürgiselt põlissoomlaste juht Timo Soini hääletusele eelnenud teravas debatis.

EFSFi osakaal Portugali abipaketis on kolmandik ehk 26 miljardit eurot, mille jaoks tuleb laenata 35 miljardit eurot.

Lisaraha vajab ka Iirimaa, mille jaoks EFSF emiteeris jaanuaris oma esimesed võlakirjad. Laenusoov oli toona 5 miljardit eurot, pakkumisel osalenud enam kui 500 investorit olnuks valmis laenama mitu korda rohkem, ligi 45 miljardit eurot. Investorite huvi Euroopa vastu on suur.

Lisaks plaanib EFSF Iirimaa jaoks tänavu laenata 10 miljardit eurot. Kokku visandab fond sel aastal kuni seitset emissiooni.

EFSFi maht on 440 miljardit eurot, kuid kuna see ei koosne reaalse raha sissemaksetest, vaid garantiidest riikidelt, kellel valdavalt ei ole tipptasemel reitingut AAA, on fondi tegelik laenuvõime 250 miljardit eurot. Ülejäänu on puhver, et EFSFi võlakirjadel saaks olla AAA reiting.

Fondil pole eelisstaatust. Olulisena märkis Regling veel, et EFSFi abilaenudel ei ole n-ö eelistatud kreeditori staatust. Raha tagasi nõutamisel on fond seega samas olukorras erasektori laenuandjatega. Reglingu sõnul ei ole arutatud ka EFSFi nõuete ülekandmist 2013. aasta keskpaigast käivituvasse alalisse kriisihaldusmehhanismi ESM, millel on hädalistele laenu andmisel eelistatud kreeditori staatus. Viimane paraku võib erainvestoreid eemale peletada.