Esmatähtis esikohale. Aga kumb, kas töö või pere?

Ajal, kui allesjäänud töötajad suurte koondamiste tagajärjel ettevõtetes sageli mitme eest töötama peavad, on keeruline erinevate rollidega töö- ja pereelus hästi toime tulla. Töö tundub vahel kõige tähtsam ja teised rollid jäävad tagaplaanile. Ometigi tahame me teha kõike hästi ega lepi sellega, kui keegi ütleb, et töö juures oled tubli, aga oma pereelu ja lastekasvatamisega sa küll hakkama ei saa.

Esmatähtis esikohale. Aga kumb, kas töö või pere? Ainult tööga seotud rahulolust ei piisa, sest inimene on kõikide oma rollidega tervik. Väga olulised on õnnestumised kodus ja head suhted oma lähedastega. Tööandjapoolne arvestamine töötaja peresuhete olulisusega loob baasi ettevõtte peresõbralikkusele. See, kui ettevõte väärtustab töötajat töö juures, aitab töötajal oma ametis enesekindel olla. Kas töötajal on ka õnnelikud peresuhted, on sageli veelgi olulisem. See võimaldab tal oma ametiülesannetele keskenduda ja edukas olla.

2008. aastal tehti Austraalia ülikoolis lapsevanemate ja perede tugikeskuses teadusuuring, milles uuriti töötajate, kes ühtlasi olid ka lapsevanemad, toimetulekut järeltulijate kasvatamisega ja selle mõju nende töökarjäärile.

Uuringu tulemusena toodi välja, et töötavad lapsevanemad, kes tulevad hästi toime oma laste kasvatamisega, on edukad ka töö juures. Pikka selgitust ei olegi siin vaja, sest tulemus on ootuspärane: kui oleme rahul oma toimetulekuga kodus, kandub see enesekindlus meie teistesse rollidesse.

Sarnaste tulemusteni on jõutud ka teistes riikides samalaadseid uuringuid korraldades. USAs Denveri Ülikoolis 30 aasta jooksul tehtud uuringute järeldused on kokkuvõttes sõnastatud nii: täiskasvanud, kes elavad õnnelikus paarisuhtes, on enamasti tööl edukad.

Iga roll meie elus nõuab aega ja energiat. Kui tööl on pingeline olukord, siis näppame aega pereelu arvel, kuid vajame sealjuures lähedaste tuge ja mõistmist. Vahel ei ole meil jaksu pärast tööd pakkuda mänguseltsi oma lastele või kuulata elukaaslase pikka arutelu lapsekasvatuse teemal. Nii on töö- ja pereelu tasakaal häiritud.

Ka kodune õhkkond võib muutuda keeruliseks. Mõni meist on valmis seadma esikohale oma karjääri, kuid kehv läbisaamine perega võib muuta raskeks tööle keskendumise. Tekib oht, et tulemused halvenevad.

See on nagu nõiaring, millesse takerdutakse. Keerulised peresuhted võivad viia toimetulekuraskusteni tööl ja vastupidi ning meie emotsionaalne tasakaal on häiritud.

Tööandjal tasub toetada töötaja üldist rahulolu. Töötajaid väärtustavates organisatsioonides mõeldakse inimeste rahulolu peale laiemalt. Hoolitsetakse töötajate töökeskkonna eest, pakutakse paindlikku tööaega, panustatakse sportimisvõimalustesse, korraldatakse suvepäevi koos peredega jne.

Kõik see sõltub ettevõtte võimalustest ja muidugi ka loovusest, mis aitab uusi abistavaid meetmeid välja mõelda. Suur osa rahulolutundest on seotud meie sotsiaalse poolega.

Toetavad suhted annavad inimestele julgust ja enesekindlust. Üks võimalus on pakkuda koolitusi, kus ei tegelda tööga seotud oskuste arendamisega, vaid pakutakse uusi teadmisi ja oskusi laste ja abikaasaga suhtlemiseks.

Sobilik näide on Taani suurfirma Lego, kus peresõbralikkus tähendab peale kõige muu ka paari- ja peresuhetealaste koolituste pakkumist. Ettevõte on näinud selles üht käegakatsutavat võimalust pakkuda töötajale tuge toetavate peresuhete hoidmiseks ja seeläbi suurendada tema efektiivsust töö juures.

Töötaja vajab tööandja tuge. Eestiski räägitakse üha rohkem töö- ja pereelu ühitamisest ning vajaliku tööandjapoolse toe pakkumisest, mis aitab inimestel pereeluga paremini toime tulla. Enamasti mõeldakse selle all paindliku tööaja võimaldamist lapsevanematele.

Suund töötajate toetamiseks on meie riigipoliitikas sees. Üle jääb ainult veelgi laiemalt töötajate rahulolutunde tähtsust ettevõtte tulemuslikkuse seisukohast teadvustada ja olla loovad töötajatega koos välja mõtlema, mida ja kuidas pakkuda, et peresõbralikkus ettevõttes viiks tõesti ka sõbralikkuseni kodus.

Autor: Ly Kasvandik