Nordecon tahab lisaks miljoneid

Ettevõte põhjendas raha juurdeküsimist sellega, et hoone on oodatust kehvemas seisus ja tuleb teha hulk lisatöid. NCC Ehitus, kes samuti hankel osales, ei pea sellist käitumist heaks ehitustavaks.

Lennusadama renoveerimise tellija Eesti Meremuuseum on pöördunud kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese poole, et küsida juurde 36 miljonit krooni ehk 2,3 miljonit eurot lisaraha. Samuti vajab Nordecon projekti lõpetamiseks kuni pool aastat lisaaega.

Nordecon võitis hanke veidi üle 111 miljoni kroonise pakkumisega. Kui sellele liita küsitud lisaraha, tuleb Nordeconi tööde hinnaks 147,51 miljonit krooni. Sellest summast rohkem pakkus hankel vaid üks ehitusfirma ehk lisarahaga koos oleks Nordeconi pakkumine olnud eelviimane, pea kõige kallim.

Kõiki töid ei olnud võimalik ette näha. Nordeconi juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul on Lennusadama ehitusel 36 miljoni krooni ehk 2,3 miljoni euro juurdeküsimine igati põhjendatud, kuna mitte keegi ei osanud eelnevate uuringute käigus näha ette, kui halvas seisukorras hoone tegelikult on.

"Aja ning raha lisandumine projekti on igati mõistetav, kui nii tellija kui ka ehitaja seisavad vana ning olemuselt täiesti unikaalse ehitise konstruktsioonide avamisel tõdemuse ees, et mitte keegi ei osanud ka eelnenud uuringute käigus näha ette niivõrd halvas seisukorras hoonet," ütles Vink ja lisas, et ehituse jätkamiseks ning kvaliteetseks lõpetamiseks tuleb teha suur kogus töid, mis osutusid prognoosimatuks.

Vink selgitas, et lisandunud tööde ja materjalide maksumuse hindamiseks moodustati eraldi sõltumatu komisjon, kes ehitaja kalkulatsioonide põhjendatust kontrollis ja selle töö tulemusel ongi lisaraha vajadus kujunenud.

Nordeconi juht märkis, et lisaraha küsimise võimaluse näeb ette ka ehitaja ja tellija vaheline leping. "Leping näeb ette, et kui esinevad tellijale ja pakkujale ettenägematud asjaolud, on võimalus küsida lisaraha," ütles ta.

Lennusadama hankel neljandaks jäänud NCC Ehituse juhatuse esimehe Toomas Aagi sõnul ei ole olukord, kus hanke võitnud firma küsib juurde ühe kolmandiku hanke maksumusest, hea ehitustava.

"Ma ei tea, kas selle juhtumi puhul on tegemist korruptsiooniga või lihtsalt tellija rumalusega, kuid kindlasti viitab see korralagedusele ehituse riigihangetel," iseloomustas Aak Nordeconi lisaraha küsimist.

"Selline käitumine ei ole kindlasti hea ehitustava kohane, kus lõpetatakse leping, kui tellijalt raha juurde ei õnnestu saada, nagu näiteks Tartu Ülikooli Narva Kolledži puhul (kolledži ehitusleping katkestati - toim), või siis kasutatakse ära tellija asjatundmatust või heatahtlikkust ning küsitakse peaaegu kolmandiku võrra raha juurde, rääkimata tähtaja pooleaastasest ületamisest," märkis NCC juht.

Aagi sõnul jääb Nordeconi käitumisest viimastel hangetel tahtmatult mulje, et nad on teinud ridamisi teadlikke alapakkumisi.

Vana hoone renoveerimisel võib üllatusi ette tulla küll. Skanska EMV juhatuse esimees Andres Aavik ütles Nordeconi lisarahavajaduse kohta, et kõrvalt vaadates on keeruline öelda, kas asjad on korras või on tegemist korruptsiooniga. "Me tegime pakkumise hankele, aga Nordecon võitis selle. Suhteliselt julge hinnaga," kommenteeris Aavik. "Samas ei saa ka välistada, et kui meie oleksime hanke ära võitnud, siis me ei oleks samasuguses positsioonis. Mul on praegu raske öelda, kas kõik on korras või on tegemist korruptsiooniga," ütles Aavik.

Aavik lisas, et kuna tegemist on rekonstrueerimistööde projektiga, siis võib protsessi käigus tulla välja päris palju üllatusi. "See ei ole uue projekti või maja ehitamine. Ilmselt on see ajapikenduse ja lisaraha küsimine põhjendatud," märkis ta.

Skanska juht ütles, et täiesti selge on see, et hanke ajal on toimunud sisendhindade tõus ja surve tellijalt raha juurde saada on praegu kõikidel projektidel tugevam kui eales varem.

Kultuuriministeeriumist öeldi, et kuna raha taotletakse ministeeriumi 2012. aasta eelarvest, siis eelarve kokkupanemine alles algab ja praegu ongi just selliste taotluste esitamise aeg. Kas raha saadakse või mitte, selgub siis, kui eelarve on koos ja kinnitatud.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni allkirjaga taotluses seisab, et tööd Lennusadama angaaride rekonstrueerimisel Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks osutusid töömahukamaks, kui projekt kirjeldas, ning olukord tegelikkusest keerulisemaks.

Dreseni sõnul selgus Lennusadama rekonstrueerimistööde käigus, et betooni läbivate ja konstruktsiooni stabiilsusele ohtlike pragude maht on oluliselt suurem, kui see pinnalt nähtav ja proovidega kinnitatud oli. "Projektis eeldatud pragude maht oli u 1600 m, tegelikult töötlust vajav, kõrgsurvepuhastuse järgne mõõdistatud pragude pikkus oli u 3600 m," kirjutas muuseumi juht.

Teine nüanss, milleks raha juurde vajatakse, on küttelahendus, mis projektdokumentides oli ühesugune, kuid osutus sobimatuks ja tuleb nüüd ringi teha. Uus lahendus on rajamismaksumuselt kallim.

Ka muusemi tõstandväravate eest tuleb maksta planeeritust rohkem, algselt hindas tellija iga värava maksumuseks 1 miljon krooni ehk ligi 64 000 eurot.