Tallinna börs. Ühtpidi edukas, teisalt jääb kitsaks

Hannes Sarv 31. mai 2011, 00:00

Kõigepealt lihtne näide võimaliku investori võimalikust edust enesest. Tallinna Kaubamaja tähistab oma 15. sünnipäeva börsiettevõttena tänavu septembris. Tegemist on praeguseks kõige kauem Tallinna börsil noteeritud ettevõttega. Oletame nüüd, et investeerisite kohe alguses, 6. septembril 1996, Tallinna Kaubamaja aktsiatesse 10 000 krooni. Saadud dividendide eest olete Kaubamaja aktsiat ostnud. Praeguseks omaksite 3353 Kaubamaja väärtpaberit, mille turuväärtus oleks 299 028 krooni ehk uues valuutas 19 111 eurot. Tundub hea tehing.

Tallinna börsi indeks on 15 aastast tõusu näidanud 12-l. Neist seitsmel aastal enam kui 40%. Tõsi, ülejäänud kolmest aastast kahel, 1998 ja 2008, langenud üle 60%. Selline langus võib vara hävitada. Samas näitab just languse ajal majandamine investori sisu.

Kui põhjas ellu jääda, saab õppida. Seni eelkõige Tallinna turul tegutsenud investor Arvo Nõges räägib, et tema esimesed triibulised jäid 1997. aasta sügisesse, mil pärast hoogsat tõusu ja üleüldist börsivaimustust käis korraga pauk. Pärast esimest krahhi tuli peale nn Vene kriis ja Tallinna börs vajus sohu.

Praegune Sampo personaal- ja jaepanganduse juht Tõnu Vanajuur tegutses toona maaklerina. "Mida keegi ei arvanud, oli see, et kui Talse jõudis seal 500st üle - et ta tänu Vene kriisile müratab 100st allapoole. Kõige julgemad ütlesid, et meil tuleb 30protsendine korrektsioon," räägib ta.

Nõges nendib, et kõik nooruslikud vead said toona hoobiga ära karistatud. "Kuna see oli ka raske, siis see sundis õppima. Elukogemus on selline, et läbi raskuste on kõik head asjad tulnud," sõnab ta.

Nõges oli tänavu teist aastat järjepanu Äripäeva väikeinvestorite edetabeli esinumber. Ta majandas teise suure börsilanguse ajal, pärast 2008. aastat, väga edukalt. Seda näitavad numbrid - tema portfelli väärtus Tallinnas kasvas pea 3,8 miljoni euroni, seejuures viimase aastaga miljoni euro võrra.

Turg, kus on müügil ainult üht liiki kaup. Praegu tundub, et siinne turg on lähiaastatel liiga rahulik ja ka Nõges vaatab väljapoole. Ta on Tallinna jaoks natuke liiga suureks kasvanud ja välja tulevad kohalikud probleemid. Tallinn on väike, likviidsust vähe, valikut samuti. "See on nagu turg, kus müüakse tänase päeva seisuga ainult porgandeid. Aga lähed ju turule, ostad korraga ka kaalika ja kartuli. Võib-olla tilli ka," toob ta võrdluse.

Miks meil pole börsil head valikut? Tallinna börsi tegevjuhi Andrus Alberi sõnul pole meie väikeses majanduses loomulikult lootust, et hakkaks tulema kümneid avalikke esmapakkumisi aastas. Paar tükki oleks reaalne, ent pole ju sedagi. "Eestis on kapitaliturg väga tugevalt pangalaenude poole kaldu," nendib ta ja lisab, et see ei peaks nii olema. Levinud on ka paar müüti - esiteks see, et börs on ainult suurtele. Kui just 100 miljonit eurot vaja pole, siis pole minu jaoks.

Ainuomanik või üldse mitte omanik. Teine müüt on tema arvates börsil olemise suur kulu. "Kui ettevõte on börsiloleku rutiini kätte saanud, siis tavaliselt suudavad nad oma läbipaistvuse ja usaldusväärsuse kasvu kaudu laenukapitali odavamalt kaasata," toob ta näite.

Vanajuure arvates on eestlastel veel üks probleem, mis takistab börsilt raha kaasamist. "Eestis on kombeks ettevõtja poole pealt olla aktsionär kahel viisil - ainuomanik või üldse mitte omanik. Ettevõtjatele on olnud sisuliselt vastuvõetamatu mõte, et ta peab hakkama ettevõtte tulusid jagama täiesti võõraste inimestega ja peab neile võõrastele inimestele veel aru ka andma," sõnab ta.

Börsil olemine lisab usaldusväärsust. Teisalt on see teatud boonus, selgitab Tallinna Kaubamaja nõukogu esimees Jüri Käo. Börsiettevõttena annab Kaubamaja regulaarselt infot oma tegevuse kohta, kirjutab oma ärisegmendist ja isegi nii detailselt, et võib tunduda, nagu antaks välja konkurentsipositsiooni kahjustavat teavet. Pole meil kuskil samal ajal võtta Rimi infot, Prisma infot, Stockmanni infot - saame seda teada alles aasta hiljem.

"Äriinimesed ütlevad, et sa kaotad konkurentsis, annad iga kvartal andmeid välja. See ainult tundub esimesel hetkel nii. Pigem tuleb kasuks, et kohalikul turul tegutsedes oled sa meedias rohkem kui ettevõte, mis ei ole börsil," toob Käo välja. Lisaks on tegelikult lihtsam ja odavam saada pangast krediiti, sest sind teatakse. Ja samuti suurendab see välispartnerite silmis usaldusväärsust.

"Meie börsi probleemiks on likviidsus ja väiksus - meil on vaja suuri ettevõtteid, millesse saaksid välisinvestorid investeerida. Kui vanasti oli selleks Hansapank, siis praegu midagi asemele tulnud ei ole," räägib Tallinna börsi esimene tegevjuht Helo Meigas. Tema sõnul on Eestis seni läinud sedapidi, et kui ettevõte kasvab suuremaks, siis tavaliselt välisinvestor ostab ta ära. Börsil teda enam ei noteerita, kuna emafirma aktsiad juba on kuskil kaubeldavad. Ilmselt aitaks pilti muuta riigi käes olevate infrastruktuuriettevõtete avalikuks tulek, leiab ta.

Esimene tehing Tallinna börsil tehti 31. mail 1996.

Tehingu tegijaks oli president Lennart Meri, kes andis telefoni teel korralduse ASi Talinvest maaklerile Riho Talumaale ja ostis neli Hüvitusfondi obligatsiooni hinnaga 78,50 krooni tükk.

Hiljem annetas ta väärtpaberid Eesti Rahva Muuseumi, Muusikaakadeemia, Kunstimuuseumi ja Perefondi toetuseks.

Ma mäletan, et käis tõsine diskussioon, et millist maaklerit ja millist väärtpaberit võtta. Me ei tahtnud võtta ühtegi panka, sest siis oleks tekkinud küsimus, miks üks pank ja mitte teine.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing