Portugal: uus valitsus, vanad probleemid

Katri Soe-Surén 06. juuni 2011, 00:00

Eelküsitlused näitasid, et Portugalis on ennetähtaegsetel parlamendivalimistel oodata võimuvahetust. Konservatiivse Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) poolt eesotsas Pedro Passos Coelhoga lubas ajalehe Jornal de negócios andmetel hääletada 37,4 protsenti valijaist ning parempoolse rahvapartei CDS/PP poolt 12 protsenti. Peaminister José Sócratese juhitud Sotsialistliku Partei toetus oli 29,2 protsenti. Rohkem kui 40 protsenti valijaist ei suutnud aga kas otsustada või ei kavatse üldse valima minna. "Nende valimiste üks põhiomadus on see," ütles ajalehele Financial Times analüütik Francisco Sarsfield Cabrial, "et keegi ei räägi hädaabist peale parteide, kes selle vastu on."

Peaminister jooksis plaanidega vastu seina. Sócrates oli sunnitud 23. märtsil tagasi astuma, kuna kaotas parlamendis toetuse oma neljandale säästupaketile. Seejärel oli Portugal sunnitud paluma finantsabi Euroopa Liidult ja IMFilt. Valimiskampaanias heitsid konservatiivid Sócratesele ette Portugali pankrotti viimist. Sócrates omakorda süüdistas Coelhot sotsiaalriigi lammutamises. Milline saab olema uus plaan riigi pankrotist päästmiseks, tavalisele portugallasele selge ei ole.

"Keegi ei räägi reaalsetest probleemidest," kurtis ajalehele Financial Times Vaqueirose omavalitsuse juht Firmino Oliveira. "Inimesed muretsevad tuleviku pärast ja selle pärast, kuidas mõjutab välisabi nende elu. Aga meile seda ei öelda."

Teada on, et veelgi kärbitakse pensione ja riigiametnike palka, lisaks on oodata maksutõuse. Ametiühingud on juba välja kuulutanud massilised protestid, välistatud pole ka üleriigiline üldstreik. Portugali lennufirma TAP pardameeskonnad on juunis ja juulis kuulutanud välja 10päevased streigid.

Euroopa Liidult ja IMFilt saadakse kolme aasta jooksul 78 miljardit eurot, millest 12 miljardit juba enne valimisi avansina välja maksti. Passos Coelho on lubanud tagada, et Portugal ei satuks sarnasesse olukorda Kreekaga, mis vajab nüüdseks juba teist korda kriisiabi. Portugali olukorda teeb natuke kergemaks see, et EL ja IMF on hädaabi lubanud anda parematel tingimustel kui Iirimaale, samuti on Portugalile antud kärbeteks rohkem aega kui Kreekale.

Portugali kolmeaastane säästuplaan näeb ette eelarvedefitsiidi vähendamist 5,9 protsendini SKPst sel aastal, 4,5 protsendini aastal 2012 ja 3 protsendini aastal 2013. Portugali riigivõlg oli 2010. aastal 93 protsenti SKPst. Euroopa Komisjoni ennustuse kohaselt tõuseb Portugali riigivõlg sel aastal 101,7 protsendini SKP st ja 2012. aastal 107,4 protsendini. SKP väheneb sel ja tuleval aastal 2 protsenti.

Opositsioon lubab varad müüki panna. Opositsioon on lubanud külmutada kõik suured infrastruktuuriprojektid. Plaanitakse põhjapanevaid reforme tööturul, kinnisvara- ja teenustesektoris. Erastamisprogramm näeb ette varade müüki 3,5 protsendi ulatuses SKPst, muu hulgas on sel aastal plaanis maha müüa riigi suurim elektritootja EDP-Energias de Portugal SA, samuti riiklike elektrivõrkude operaator REN-Redes Energeticas Nacionais SA. Äriliidrid ja Euroopa ametnikud on soovitanud Portugali uuel valitsusel saada eelarvedefitsiit kontrolli alla veel enne tähtaega, et tagasi võita investorite usaldus ja olla võimelised end turgudel aasta pärast uuesti ise finantseerima.

Uuel valitsusel aega maha istuda ei ole. "Programm tuleb kiiresti ellu viia," ütles ka riigi rahandusminister Teixeira dos Santos 23. mail. "Riigil on praegu kolm suurt väljakutset. Esiteks: programm ellu viia, teiseks: programm ellu viia; ja kolmandaks: programm ellu viia. Kes iganes ka valimised võidab, kes iganes ka valitsuse moodustab, aega maha istuda ei ole."

Uuel võimalikul valitsusel on analüütikute arvates vähe väljavaateid valitsusaeg täis istuda. Passos Coelho nõrk koht on senise valitsuskogemuse puudumine, küsitav on tema võime parlamendis keerukaid reforme läbi suruda ja murda ametiühingute vastuseisu säästukavadele. Uus parlament peaks kokku tulema 22. juunil.

Portugali laenukulude vahe Saksamaa 10aastaste võlakirjadega olid reedese seisuga kasvanud 687 baaspunktini. 10aastaste võlakirjade intressimäär tõusis rekordilise 9,856 protsendini, 5aastaste võlakirjade intressimäär oli 11,406 protsenti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing