Säästusund paneb soojustama

Viimaste aastate aktuaalsed teemad - energia kallinemine, toorainevarude vähenemine ning vajadus kokku hoida - ei ole enam kellelegi uudsed. Positiivne pool on selles, et nüüd on lisaks rääkimisele asutud ka tegudele. Euroopas tegeletakse aktiivselt madala energiatarbimisega hoonete arendamisega kuni nn passiivmajade ja null-energiatarbimisega majadeni välja, millega kaasnevad ka erinevad soodustused ja toetused energiasäästlike majade ehitamisel.

Ka Eestis on järjest rohkem pööratud tähelepanu energiasäästlikule ehitamisele ning eeskätt olemasoleva elamufondi renoveerimisele. Seda toetavad KredExi abipaketid ning sellel ja järgmisel aastal saastekvootide müügist saadavad vahendid, mis suunatakse riiklike hoonete energiakulutuste vähendamisele.

Eestis tuleks olemasolevate hoonete renoveerimisel peamine tähelepanu pöörata komplekssete lahenduste tegemisele, millega soojustatakse välispiirded ning korrastatakse ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemid. Selliste töödega suudame hoonete energiatarbimist oluliselt vähendada ja võime rääkida madala energiatarbimisega hoonetest.

Uute kortermajade ja ennekõike eramute ehitamisel võiks kaaluda ka nn passiivmajade ehitamist, mille energiatarve on praegustest majadest 10-15 korda väiksem.

EPS-soojustus sobib nii katusele kui ka vundamendile. Üheks efektiivseks soojustusmaterjaliks on EPS-soojustus (tuntud ka kui penoplast, vahtplast), mida Euroopas ja Põhjamaades on kasutatud laialdaselt üle poole sajandi.

EPS-soojustus sobib lahendusteks nii renoveerimisel kui ka uusehitistel. Levinumad kasutuskohad on välimine soojustus koos õhekrohvisüsteemiga; erinevad karkass-konstruktsioonid; mitmekihilised seinakonstruktsioonid; kald- ja lamekatused; vundamendid ning soklid.

Soojustusmaterjalide võrdlemisel ja valikul on kõige olulisem näitaja soojaerijuhtivus - ?. EPS-soojustuse puhul annab parima tulemuse uus halli värvi EPS-materjal ehk EPS Silverit (?D väärtused alates 0,030 W/m2K), mida saab valida nii seina-katuse konstruktsioonide kui ka vundamentide ja betoonpõrandate soojustamisel. Näiteks kui kasutame soojustuseks 300 mm valget EPS 60, saaksime seina U-arvuks 0,13 W/m2K, aga sama paksuse juures kasutades halli EPS 60 Silverit, oleks U-arv 0,1 W/m2K, mis vastab passiivmajade seintele esitatavale nõudele. Mõistlik on paigaldada kas paremate omadustega või suurema paksusega soojustus, sest see ei muuda oluliselt tööde maksumust. Kui paar aastat tagasi kasutati veel 50 mm ja 100 mm soojustuskihte, siis nüüd kasutatakse renoveerimisel 150 ja 200 mm ning uutel hoonetel juba ka 300 mm paksuseid kihte.

Autor: Aldo Unga