Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuendustest võidab klient
Eestis toimub aastas umbes 30 000 liiklusõnnetust. Enamiku tagajärjeks on üksnes katkised sõidukid ja need saavad üldjuhul liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitise eest korda. Liikluskindlustuse kahjude hüvitamise süsteem toimib Eestis hästi, sest kaebusi kahju hüvitamise kohta on vähe. Mullu esitati kindlustuse vaidluskomisjonile 175 kaebust.
Ka toimivat süsteemi saab edasi arendada. Praegu on kannatanu jaoks juhus, millise kindlustusandja poole ta liikluskindlustuse hüvitise saamiseks pöördub, sest hüvitist maksab praegu kahju põhjustaja kindlustusandja. Kuigi kannatanul on selge eelistus millise kindlustusandja teenuseid kasutada, ei ole tal seni liikluskindlustuse kahju puhul valikuvõimalust olnud.
Ettevalmistamisel olev uus liikluskindlustuse seadus laiendab kliendi valikuvõimalusi. Uue seaduse jõustumisel on liiklusõnnetuses kannatanul võimalik valida, kas pöörduda kahju hüvitamiseks selle kindlustusandja poole, kellega ise liikluskindlustuse lepingu sõlmis, või siis kahju põhjustaja kindlustusandja poole. Kahju hüvitamise sammud kliendi jaoks sellest valikust ei muutu. Kahjust tuleb oma kindlustusandjale teatada, vajadusel tuleb anda ka selgitusi või teha muud koostööd õnnetuse asjaolude selgitamisel. Tulevikus maksab kannatanule ka hüvitise tema enda valitud kindlustusandja, kes nõuab summa hiljem kahju põhjustaja kindlustusandjalt sisse, kuid kannatanut see juba ei puuduta.
Kahju hüvitamiskohustuse seadmine kannatanu kindlustusandjale võimaldab kannatanul ka liikluskindlustuse kahju puhul suhelda harjumuspärase kindlustusandjaga harjumuspäraste teeninduskanalite kaudu. Lisaks mugavusele võib arvata, et kirjeldatud muutus aitab kaasa liikluskindlustuse põhieesmärgi - kahju võimalikult kiire hüvitamine - täitmisele. Kõnealune muutus sunnib kindlustusandjaid veelgi rohkem teenuse osutamisel pingutama ja teravdab konkurentsi.
On ka erandeid. Siiski ei saa kannatanu alati valida kindlustusandjat, kellelt kahju hüvitamist nõuda. Oma kindlustusandjalt saab kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui õnnetuse osapooled on liiklusõnnetuse põhjustaja osas üksmeelsed, tegu on vaid varakahjuga, kahju summa ei ületa 10 000 eurot.
Soovitan leida endale sobiv kindlustusandja hinnates valikut tehes ka kahjukäsitluse teenust ja unustamata, et kindlustuslepingut sõlmides võtab kindlustusandja kohustuse kahju korral maksta kuni 2,5 miljoni eurone nõue Teie eest.
Autor: Lauri Potsepp