Swedbank: lähitulevikuks majanduskasv aeglustub

Täna avaldatud SKP täpsustatud andmetest selgub, et SKP kasvas selle aasta esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 8,5% (esialgsetel andmetel 8%). Peamise panuse andis ootuspäraselt töötlev tööstus, kus on oma osa kiiresti kasvanud välisnõudlusel. Lisandväärtus kasvas eelkõige elektroonikatööstuses (raadio-, TV-, sideseadmete ja – aparaatide tootmine) ning ka puidu-, keemia ja metallitööstuses.

Eksport kasvas I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes püsihindades 38,9% ja import 38,5%. Enim mõjutas nii ekspordi kui ka impordi kasvunumbreid just eelnimetatud sektorid. Elektroonikasektori tootmise kasvu mõjutab aga eelkõige allhanget teostavate ettevõtete nõudluse jätkuv kasv panustades nii kaupade importi kui ka eksporti. Puidutööstuse nõudluse kasv on omakorda seotud meie partnerriikide majandusaktiivsuse taastumisega ning nende ehitussektori kiire arenguga. Netoekspordi panus I kvartalis oli vaid 1,4% (eelmise aastal IV kvartalis moodustas see SKP kasvust 7,4%) ning see panus lähitulevikus väheneb veelgi. Kiiresti kasvavad eksportivad sektorid kasvatavad nii hõivet kui inimeste sissetulekuid, mis omakorda loob hea pinnase sisemaisele turule orienteerunud ettevõtete kaupade ja teenuste nõudluse kasvule. Ehk teisiti öeldes – majandusaktiivsus koduturul on samuti kasvamas panustades seeläbi lähitulevikus rohkem ka kogutoodangu kasvu.

Lisaks välisnõudlusest tingitud majandusaktiivsuse kasvule on juba praegu täheldada aktiivsuse kasvu siseturul – ehitussektori lisandväärtus kasvas eelmise aastaga võrreldes 23,2%. Aktiivsuse suurenemisest annab märku ka neto-tootemaksude (sh käibe ja aktsiisimaksude) oluliselt suurem laekumine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Sisenõudluse kiiret kasvu (aastakasv 13%) toetab nii ettevõtete varude kasv, investeeringud põhivarasse kui ka sisetarbimise jätkuv kosumine. Majapidamised kulutasid toodetele ja teenustele hinnamuutusi arvesse võttes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,4% rohkem. Peaasjalikult soetati kestvuskaupu (kodumasinad, sõidukid jmt). Ka on kasvanud indiviidide kulutused rõivastele ja jalatsitele, haridusele ning toitlustus- ja majutusasutustes. Viimane viitab aga üha enam kasvanud majapidamiste kindlustundele – üha enam majapidamisi kardab vähem töökoha ja seeläbi sissetulekute kaotamist. Riigi majanduse edenedes kasvavad ka palgakasvuootused. Statistikaameti andmete kohaselt kasvas hõivatute arv 2011 I kvartalis 6,8% ning töötatud tunnid 8,3% eelmise aastaga võrreldes. See aga tähendab majapidamiste sissetulekute kasvu jätkumist (kasutatav netotulu kasvas jooksevhindades 13%)

Lähitulevikuks ootame majanduskasvu mõningast aeglustumist ja seda eelkõige eelmise aasta kõrgema võrdlusbaasi tõttu. Usume, et majapidamiste tarbimine kasvab aasta teisel poolel enam (kui hinnakasv on oluliselt aeglustunud) ning ka investeeringute maht kasvab. Investeeringute kasv tuleneb juba praeguseks kiiresti kasvanud vajadusest töötlevas tööstuses – mitmed ettevõtted on juba jõudnud tootmisvõimsuste piirini ning nõudlusele vastamiseks on vajalikud täiendavad investeeringud. Investeeringute tegemiseks kasutatakse peaasjalikult omavahendeid, aga ka laenamine kasvab mõnevõrra (kindlasti mitte sama kiiresti, kui võisime täheldada aastatel 2005-2006). Ka toetab investeeringute kasvu jätkuv ELi fondide vahendite sissevool ning valitsusel lasuv kohustus teha investeeringuid kvoodimüügist saadud tulu ulatuses.

Meie praegune majanduskasvu prognoos selleks aastaks on 4,5%. On selge, et majanduskasv saab sel aastal olema kõrgem, kuid täpsema prognoosi avaldame suve lõpul.