Keskkonnarahad vähenesid üle 200 miljoni krooni

KIKi tulud ulatusid mullu ligi 1 621 miljoni ja kasum 64 miljoni kroonini. Aasta varem olid samad näitajad ligi 1 827 ja 97 miljonit krooni, selgub majandusaruandest.

Kaevandamisõiguse tasude kasvu tõttu kasvasid tulud loodusvaradelt ca 13 miljoni krooni võrra. Muutunud seaduse tõttu jäi KIK 2010. aastal aga ilma elektriaktsiisist laekunud rahast. Kuna KIKi eelarvebaas vähenes ka osade keskkonnatasude võrra, sai sihtasutuse nõukogu anda riigieelarvest toetatavatele keskkonnaprojektidele tunamullu ligikaudu 300 miljonit krooni ja mullu ligi 211 miljonit krooni vähem, selgitas sihtasutuse finantsjuht Tõnis Virovere.

Samal ajal suurenesid kulud antud välisabile, tööjõule ja asutuse majandamisele. Kulude suurenemist selgitas Virovere asjaoluga, et paljud ELi kaasrahastusega projektid kallinesid aastatel 2006-2008 oluliselt ning nende lõpetamiseks pidi Eesti riik pärast ELi vahendite lõppemist omast taskust lisaraha välja käima.

Tööjõu- ja majandamiskulud suurenesid 2010. aastal ca 7,5 mln krooni võrra, sest töömaht suurenes ning tekkis vajadus uute töötajate järele. Seetõttu palkaski KIK 2010. aastal inimesi juurde ja palkab neid ka tänavu.

Virovere selgitas ühtlasi, et kui 2009. aastal oli tarvis makseviivitusse sattunud laenunõudeid alla hinnata, möödunud aastaks tagasimaksed taastusid ning laenunõuded hinnati taas üles.

"Nõuete ümberhindluse kulud on tulemiaruandes näidatud "+"-märgiga, mis tähendab eelmistel aastatel konservatiivsuse printsiibist tulenevalt tehtud nõuete allahindluse tulemi tagasipööramist ehk siis arvestuslikku tulu," täpsustas Virovere.

KIKi juhatuse liige Kalev Aun hindas läinud aastat tervikuna üsna heaks. "Mullune aasta oli KIKi jaoks igati hea. Bilansimaht suurenes võrreldes 2009. aastaga 34 protsendi võrra. Suurenes keskkonnaprogrammi maht ja sealt raha taotlemise aktiivsus," kommenteeris Aun lisades, et käivitunud on ka praktiliselt kõik struktuuritoetuste meetmed.

Uute tegevustena nimetas Aun 2010. aastal KIKi ülesannete hulka lisandunud kasvuhoonegaaside heitekoguste ülejäägi (AAUde) müügi korraldamist ja saadud raha suunamist rohelistesse investeeringutesse. "See võimaldab taastuvenergeetikal põhinevate koostootmisjaamade rajamist, katlamajade korrastamist, taastuvenergeetika arendamist ja energiasäästu mitmekülgset arendamist," märkis ta.

Möödunud aasta kujunes esimeseks aastaks, kus keskkonnaraha sai taotleda täiesti paberivabalt, kasutades selleks uut e-keskkonda KIKAS.

Tänavu plaanib KIK suurendada keskkonnaprogrammi mahtu ning struktuuritoetuste väljamakseid. "Eeldatavalt kasvab taotlusvoorudesse esitatavate projektide hulk, kuna keeruline aeg majanduses on läbi saamas ja omavalitsused ning ettevõtjad leiavad taas omafinantseeringuteks raha," ütles Aun.