Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Planeerimine lihtsamaks!

Anu Hallik 15. juuni 2011, 00:00

Linna uue kodu või hoone rajamine võtab kõvasti aega, energiat ja raha, sest toimetada tuleb lähtuvalt seadustest, mis nõuavad pea alati detailplaneeringu koostamist. Mõnel juhul tuleb detailplaneering koostada ka hävinud hoone taastamisel. Enne kopa maasse löömist kulub aasta, kehvemal juhul kolm, ametnike kabinettide uksi kulutades.

Veelgi keerulisem ja aeganõudvam on olukord, kui kodu plaanitakse luua miljööväärtuslikuks kuulutatud piirkonda (nt Nõmme, Kalamaja). Sel juhul tuleb oodata lisaks linnavolikogu otsust, iga individuaalse krundi puhul eraldi. Koostama peab planeeringu eskiisi, mistõttu menetlus on pikem ja seega ka ressursimahukam.

Juhtumeid, kus elamute ehitamine toimub lihtsalt ja kiirelt, võib üles lugeda ühe käe sõrmedel, sest planeerimisseadus võimaldab seda vaid olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamule või korterelamu ehitamiseks. Istuv valitsus on koalitsioonilepingusse kirjutanud, et "lihtsustame ja muudame läbipaistvamaks detailplaneeringute menetlemise". Pakun mõned mõtted, mis aruteludes spetsialistide ja ametnikega on kõlama jäänud.

Hoone rajamine ilma detailplaneeringuta. Kindlasti oleks mõistlik lihtsustada juhtumeid, kus üldse peab detailplaneeringu koostama. Näiteks olemasoleva, naabermajadest oluliselt väiksema elamu laiendamiseks rohkem kui kolmandiku võrra on praegu vajalik koostada detailplaneering. Kui soovitav maja kogumina jääks naaberhoonetega samasse mahtu võiks omaniku vabastada detailplaneeringu koostamisest.

Tõsi, praegune seadus ühe elamu püstitamist hoonestatud alale erandkorras ka lubab (välja arvatud miljööväärtuslikul hoonestusalal), kui naabrid on sellega nõus. Laiendaksin sellist lähenemist kõigile hoonetüüpidele eeldusel, et on olemas kehtestatud üldplaneering, lahendus vastab sellele ja kavandatav hoone järgib piirkonnas väljakujunenud linnaehituslikke põhimõtteid ning head ehitustava.

Ehitise taastamine ilma detailplaneeringuta. Kas ei ole ka see liigse bürokraatia ilming, kui on soov taastada mingil põhjusel, näiteks tules hävinud hoone täpselt samal kujul, luues uuesti endise olukorra? Ei ole põhjendatud, et juhtudel, kus õnnetuse tulemusena on maja hävinud, on vaja kõigepealt tõendada maja samasugusena taastamise võimalikkust ning juhul kui tõendamine ei ole võimalik, siis tuleb koostada detailplaneering.

Täpsed arhitektuursed nõuded vajadusel näha ette juba detailplaneeringus. Aeg-ajalt põhjustavad mõned detailplaneeringud naabrite vastuseisu ja avalikku pahameelt. Ühe põhjusena on plaanid, mis ei sobi olemasolevasse miljöösse. Kohalikul omavalitsusel on vahendid piiratud, sest põhiseadusega on garanteeritud omandi puutumatus, mistõttu ei saa ka väga täpselt ette kirjutada detailplaneeringutega hoonete välimust. Eraomanikule ei saa enamikel juhtudel dikteerida, mida ta täpselt oma omandiga pihta võib hakata. Detailplaneeringu valmimise käigus, kui on ümberkaudsetel inimestel võimalik protsessi sekkuda, võiks juba ette näha arhitektuurseid lahendusi, et inimestel oleks selge pilt, mida ehitama hakatakse, ja sellest lähtuvalt oma seisukoht kujundada. Seni nähakse enamikel juhtudel ette lihtsalt maksimaalsed ehitusmahud.

Puudulik suhtlemine. Ja viimaseks, kuid kindlasti mitte vähem oluliseks mõtteks, miks me tihti kuuleme planeeringute vastaseid sõnavõtte, on arendajate vähene teadlikkus kodaniku ühiskonna olemusest. Naabrite ja kohalike seltsidega ei räägita enne, kui pahandus juba avalikkuse huvi pälvib. Kahjuks on seda väga raske seadusesse täpselt sisse kirjutada, tegemist ongi pigem suhtumise ja harituse küsimusega. Seega soovitus kõikidele planeerijatele - rääkige inimestega juba varakult ja vahetult ja nii mõnedki vastasseisud jäävad olemata.

Ehk oleks vajalik ka seadusandlust täiendada? Et inimeste ettepanekuid arvestataks enne planeeringute vastuvõtmist, enne planeeringulahenduse heakskiitmist. Selleks on küll vajalik korraldada kehtiva olukorraga võrreldes rohkem avalikke arutelusid, kuid planeeringud oleks kvaliteetsemad ja ka ressurssi kuluks menetlusele kokkuvõttes vähem. Justiitsministeeriumi eestvedamisel on käinud koos töögrupp ehitus- ja planeerimisseaduse parandamiseks ja täiendamiseks. Viimased pool aastat on aga vaikus. Koalitsioonilepingu viide annab siiski lootust, et protsess ei ole peatunud, et detailplaneeringutesse puutuv muutub vähem bürokraatlikuks, kiiremaks ja lihtsamaks, sest kui on lihtsam, siis on ka läbipaistvam. Loodetavasti kaasatakse protsessi ka edaspidi kohalike omavalitsuste praktikuid, kes iga päev neid küsimusi lahendavad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing