Euro riskid on alahinnatud

Kadri Simson 16. juuni 2011, 00:00

Debatist? Teemat pole kindlasti piisavalt selgitatud. Ilmselt on valdav osa avalikkusest küllaltki napilt asjaga kursis, kuid on iseenesestmõistetav, et nii olulisi ja kõiki Eesti inimesi puudutavaid küsimusi arutatakse palju laiemalt.

Arvestades euroala küllaltki ebastabiilset seisu ning abi vajavate riikide ringi võimalikku laienemist, siis on ülimalt tähtis, et inimesed teaksid, millised kohustused valitsus sisuliselt nende raha eest enda kanda võtab.

Peaksime eeskuju võtma Soome parlamendist, kus näiteks enne Portugali abipaketi vastuvõtmist toimus elav, lausa tuline arutelu. Valitsusel on küllaltki ebamugav antud teemat käsitleda ning seega proovitaksegi pigem mitte avalikkuse tähelepanu all olla - ilmselt kardetakse rahva pahameelt.

Valimisteema? Koalitsioonierakonnad vältisid enne riigikogu valimisi Euroopa võlakriisi teemat.

Värske sündmusena oli valijal meeles Eesti liitumine eurotsooniga ning euro kasutuselevõtt - elav diskussioon võlakriisist rahatsoonis, millega riik äsja liitus, poleks kindlasti ei Reformierakonna ega IRLi häälte arvu kasvatanud. Tekib ka põhjendatud kahtlus, et oma suures euroihaluses ei analüüsinud valitsusparteid piisava põhjalikkusega kõiki sellega kaasnevaid riske.

Samas tuleb tunnistada, et ka Keskerakond ei keskendunud piisavas mahus riigikogu valimiste kampaanias Euroopa võlakriisile.

Seda eelkõige põhjusel, et asetasime esikohale siseriiklike oluliste probleemide lahendamise - tööpuudus, hinnatõusud ja väljaränne. Just need teemad puudutavad Eesti inimesi igapäevaselt ning vajavad tähelepanu.

Riigikogus? Riigikogus hääletamisest olulisemaks peame arutelu ja mõttevahetuse tekkimist ühiskonnas. Rahval on õigus teada, kuidas riigi raha kasutatakse, ning avaldada vastavalt oma poolehoidu või rahulolematust.

Oluline on mõista, et lõpmatuseni ei saa Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti, sponsoreerida probleemseid riike. Eesti pole veel nii rikas, et toetada endast rikkamaid riike.

Kreekast? Kreeka kriisist väljatulek on Euroopa Liidu tuleviku jaoks olulise tähtsusega, sest liit on just nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Samas aga tasub jääda Kreeka toimetuleku suhtes pigem skeptiliseks, sest riigil on jätkusuutlikkusega olnud probleeme tegelikult juba pikka aega.

Kontrollimata ja korrast ära riigiregistrid, toetuste maksmine ka surnutele, tegelikku olukorda ilusamaks rääkiv valitsus jne - meil pole mõtet luua illusioone Kreeka imelisest tõusust, sest kõik argumendid räägivad pigem Kreeka toimetuleku kahjuks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing