Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti annab hädas riikidele ligi 149 mln eurot
Eesti maksab viie aasta jooksul Euroopa stabiilsusmehhanismi osalusena kokku 148,8 miljonit eurot.
Lõpliku heakskiidu saavad lepingud 20. juunil Brüsselis toimuval Euroopa Liidu majandus-ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN ) koosolekul. Euroopa Liidu riigipead või valitsusjuhid kirjutavad EFSFi raamlepingu muutmise lepingule ja ESMi asutamislepingule alla 24. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul.
Eesti osaleb tõenäoliselt rahastamise garanteerimisel 2012-2013, mil EFSF plaanib laenata ca 20 miljardit eurot, mille mõju meile on garantiina 120 miljonit eurot ja võlakoormusele kuni laenude tagasilaekumiseni 75 miljonit eurot, ütles ministeerium.
Fondiga liitudes teeb Eesti 48 000 euro suuruse sissemakse aktsiakapitali ning võtab endale kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,995 miljardit euro ulatuses.
Tänaseks on EFSF laenu andnud Portugalile ja Iirimaale. EFSFi väljamaksed 2011-2013 Iirimaale ja Portugalile on kokku 43,7 miljardit eurot ning laenud 2011-2013 turult kokku on 52,6 miljardit eurot.
Kreeka EFSFist laenu ei ole saanud. Kreeka laenumehhanism põhineb Kreeka ja euroalasse 2010.a. mai seisuga kuulunud liikmesriikide kahepoolsetel laenudel. Eesti praeguses Kreeka toetusprogrammis ei osale.
EFSF lõpetab aktiivse tegevuse 2013. aastal, mil tema ülesanded võtab üle Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM). ESM on Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodav organisatsioon, mille omanikud on euroala liikmesriigid.
ESMi väljaantavate laenude kogumaht ei ületa 500 miljardit eurot. ESMi sissemakstava kapitali suurus on kokku 80 miljardit eurot ning see makstakse euroalariikide poolt sisse võrdsetes osades viie aasta jooksul alates 2013. aastast.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.