Euroopas kolme aasta pikim langustsükkel

Euroopa börsid on Kreeka võlakirjakriisi tõttu liikumas vastu seitsmendale järjestikusele langusnädalale. See tähendab aktsiaturgude jaoks pikimat langustsüklit pärast 2008. aasta jaanuarikuud.

Pangandus veab langust. Eile pani turgudele kõige tugevama pitseri Euroopa pangandussektor, mille aktsiad on jõudnud keskmiselt viimase kahe aasta madalaima tasemeni. Langust vedasid Prantsuse laenuandjad.

2008. aastal Prantsusmaa ja Belgia valitsuse poolt päästetud Dexia SA avanes eile koguni 10% miinuses, kuid oli õhtutundideks veidi kosunud ja liikus 5% madalamal kui päev varem.

Prantsuse suurimad pangad BNP Paribas ja Societe Generale langesid teist päeva järjest Moody'se teate peale, et agentuur võib kärpida nende reitinguid Kreekasse tehtud investeeringute pärast. Teine langev sektor oli kaevandus, kuna kardetakse, et Kreeka laenukriis vähendab nõudlust tooraine järele. Viimaste päevade sündmused on oluliselt nõrgendanud ka eurot, mis on kahe päeva jooksul kukkunud USA dollari vastu koguni 2,5 protsenti.

Teadmatus sööb aktsiahindu. Kuna Euroopa Keskpank ja osa Euroopa riike (sh Saksamaa) pole siiani suutelised kokku leppima, mida teha Kreeka teise abipaketiga, on investorid närvilised ja muretsevad võlakriisi võimaliku liikumise pärast teistesse kaelani võlgadesse eurotsooni riikidesse - Portugali ja Iirimaale. Turgudel kardetakse, et kui Kreekale kiiresti abikõrt ei anta, on riik paari nädala jooksul ka ametlikult maksejõuetu.

Investorid kardavad ka võimalikke poliitilisi rahutusi, kuna Kreeka peaminister plaanib moodustada uut valitsust ja otsib oma sotsialistide parteilt tuge, et suruda läbi karm eelarvepuudujääki kärpiv pakett.

Turgudel arvatakse, et Kreekat tabab General Motorsi staatus, mille USA valitsus pärast pankrotti laskmist täiesti elujõuliseks autofirmaks kokku lappis. Igal juhul vajavad investorid lahendust, olgu need siis Kreekat soosivad või mitte.