Prisma juht: oodata on ettevõtete liitumisi

Milline oli 2010. aasta Prisma Peremarketi jaoks?2010. aasta algus oli langustrendis. Olukord stabiliseerus aasta teisel poolel ning hakkas näitama ka mõningaid paranemise märke. Kokkuvõtvalt suutsime eelmisel aastal oma müüke 2009. aastaga võrreldes kasvatada rohkem kui turg keskmiselt.Konkurents Eesti jaeturul on väga tihe, arvestades turu suurust ja maksevõimet. Pean jätkuvalt tõe-näoliseks, et pikemas perspektiivis võib Eesti jaeturul ette tulla nii konsolideerumisi kui ka turult lahkumisi.

Kuidas muutus eelmisel aastal teie töötajate arv?Lõime üle 200 uue töökoha Tartus ja Narvas seoses uute üksuste avamisega.

Milliseid investeeringuid tegite?2010. aastal investeeris Prisma Peremarket Eestis 8,82 miljonit eurot (138 miljonit krooni). Avasime uued hüpermarketid Narvas ja Tartus ning remontisime ja laiendasime Kristiine hüpermarketit. Samuti uuendasime restoranimaailma Sikupilli keskuses.Majanduslangus on olnud väga soodne aeg nii laienemiseks kui ka ümberehituste teostamiseks. Prisma eeliseks on olnud eelnevate aastate kasum, mis ilma laenudeta taolisi suuri investeeringuid võimaldas teha.

Millised välistegurid kaubandust sektorina eelmisel aastal kõige enam mõjutasid?Kõige suuremat mõju avaldas toidukaupade kiire hinnatõus maailmaturul. Samuti maailmamajanduse kiire taastumine majanduskriisist. See tingis eelmisel aastal osade tarbekauba gruppide defitsiidi siinses regioonis.Euro on praeguseks käibel olnud terve kvartali (intervjuu toimus aprillis – toim.). Kas midagi on inimeste ostukäitumises selles valguses ka muutunud?Tänase seisuga võime väita, et euro tulek märkimisväärseid muudatusi Prisma klientide ostukäitumises kaasa ei toonud

Millised plaanid on ettevõttel käesolevaks ja järgmiseks aastaks?Remondime Lasnamäe ja Sikupilli hüpermarketeid, suur tähelepanu on uutel üksustel Narvas ja Tartus. Jätkuvalt otsime võimalusi laienemiseks.

Mis ootab kaubandust sektorina järgnevatel aastatel? Ütlesite, et võib tulla konsolideerumisi...Jaekaubanduses on efektiivsus tihedalt seotud jaeketi ja turu suurusega. Eesti jaeturg on ääretult väike. Selle väikese turu killustatus erinevate kettide vahel muudab selle aga veel väiksemaks ja ebaefektiivsemaks. Kui vaadata suurte Eestis tegutsevate jaekettide viimaste aastate tulemusi, siis mitmed neist on teeninud juba aastaid väga-väga suuri miinuseid. Sellest tulenevalt näemegi, et pikemas perspektiivis võib ette tulla konsolideerumisi või turult lahkumisi.Tugevamad on need jaeketid, kes ei laienenud kinnisvarabuumi tipphetkedel ning samuti need, kel selja taga suurem rahvusvaheline jaekett, mis aitab efektiivsemalt toimida.