Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valuutaturg kui Metsik Lääs

Rainer Saad 04. juuli 2011, 00:00

Selge pilt maailmas tegutsevate valuutamaaklerfirmade hulga üle puudub. Paljud neist ettevõtetest on registreeritud offshore ettevõtetena ehk piirkonda, kus on erandlik maksusüsteem ehk maksuparadiis, mis võimaldab nendes piirkondades registreeritud majandusettevõtetel kanda oluliselt väiksemat maksukoormust või üldse vältida maksude tasumist.

Ettevõtetes, kus puudub järelevalve ja regulatsioon, on kõige suuremas ohus kaupleja kapital ja tema positsioonid. Sellistes kauplemistingimustes, kus puudub kauplejale juriidiliselt tagatud kaitse, võib maaklerfirma manipuleerida kliendi konto ja positsioonidega.

Reguleerimata maaklerfirmades suure tõenäosusega kliendi positsioonid valuutaturule ei jõuagi. Klient ei kauple sellises tingimuses reaalses valuutaturu keskkonnas, vaid n-ö liivakastis, kus tema sisestatud orderid lähevad hoopis maaklerfirma dealing desk'i, kus firmal on täielik kontroll kliendi positsioonide üle. Kui klient sellises olukorras võidab raha, siis maakler kaotab. Loomulikult ei meeldi selline olukord maaklerile ning ta võib hakata kliendi positsioonide vastu kauplema. Kliendile hakatakse saatma tehingute sooritamisel erinevaid teateid tehingute ebaõnnestumisest, näiteks, et turul puudub likviidsus.

Kliendid ei ole kaitstud. Samuti võib maakler, kellel on piisav hulk kliente, käituda nii, et kõikide klientide tehinguid hakatakse "kokku panema" majasiseselt, mis reaalsuses tähendab siiski vaid maakleri jaoks netopositsiooni arvutamist - muu teda ei peagi huvitama. Seega, tehingute vastaspooleks on suure tõenäosusega keegi teine selle maaklerfirma klient.

On esinenud juhtumeid, kus pikemat aega võitva kliendi konto on kas suletud või ajutiselt kõrvaldatud ning teenitud kasum jäänud maaklerile. Sellises olukorras puudub kauplejale kaitse, kuna tegemist ei ole litsentseeritud investeerimisühinguga. Selliste teenusepakkujate kliendid ei ole hõlmatud mistahes investorikaitse skeemidega: tagatisfondi süsteem ning ettevõtte tegevuse üle puudub igasugune riiklik järelevalve.

Lai probleem. Finantsinspektsiooni turujärelevalve divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli on veendunud, et enne maaklerfirma teenuse kasutamist tasuks kindlasti uurida ettevõtte tausta. "Finantsinspektsioon ei saa öelda ühegi ettevõtte kohta, kas see on usaldusväärne või mitte. Valuutaga kauplemine ei kuulu meie järelevalve alla, aga kui on tegemist valuuta tuletisväärtpaberitega, siis on tegemist väärtpaberitega ja seda teenust niisama pakkuda ei tohi," ütles Suurväli.

Ta lisas, et saades teenusele pakkumise, tasuks alati kontrollida tegevusluba. "Kui puudub tegevusluba, puuduvad kliendile ka garantiid nii tagatisfondi raames kui ka ettevõttesiseste kontrollmehhanismide kohta. Maaklerid, kes tehinguid teevad, peavad oma standardeid järgima ja ausalt käituma. Tegevusloa puudumisel kõik need garantiid puuduvad," selgitas Suurväli.

Suurvälja sõnul ei ole tegemist vaid Eesti probleemiga, vaid küsimus puudutab kogu Euroopat. "Euroopas on probleemiks sellised ettevõtted, kes tegutsevad ilma tegevusloata ja on sellises hallis alas, kus pole päris täpselt aru saada, kas nad pakuvad investeerimisteenust või mitte," ütles ta. "Nad väidavad, et pakuvad ainult valuutapaaridega kauplemist, aga tegelikult on seal veel hinnavahelepingud aktsiatele või väärismetallidele põhinevad tuletislepingud. Tõenäoliselt võetakse ELis varsti vastu mingi otsus või regulatsioon, mida selliste ettevõtetega teha."

Maakleri valimisel tuleb olla põhjalik. Finantsinspektsiooni käed jäävad aga siin lühikeseks, sest nende haare ei küündi järelevalveta maakleriteni ning puudub ülevaade klientide positsioonidest. "Teoorias on manipuleerimine võimalik ning nende ettevõtete puhul, kes meie järelevalve alla ei kuulu, võib see täiesti võimalik olla. Me ei pääse selliste ettevõtetele ligi, kuna meil puudub selleks pädevus," ütles Suurväli.

Näiteks tegi finantsinspektsioon 6. veebruaril 2009 kuriteoteate prokuratuurile ettevõtte NetStock OÜ kohta, mis haldab veebilehte Forex.ee. Finantsinspektsiooni hinnangul pakuti selles keskkonnas lisaks nn valuutapaaridega hetkelepingute tegemisele ka väärtpaberitega kauplemise teenust. Seega oli kuriteoteate tegemise ajal tegemist ebaseadusliku investeerimisteenuse osutamisega.

Siiski jääb finantsinspektsioon erinevate maaklerfirmade pakutavate finantsinstrumentide suhtes kidakeelseks ning viitab pikemale analüüsile nende objektide suhtes, enne kui hinnangut oskab anda. Maakleri valimisel tuleb kaine umbusk ja taustauuring ainult kasuks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 17:06
Otsi:

Ava täpsem otsing