Neli päeva rahvapärimust

Aastal 2005. ühepäevase festivalina Kassaris alustanud Hiiu Folgist on kasvanud välja ülehiiumaaline ettevõtmine, mis toimub seitsmendat korda.

Nagu ikka on ürituse põhieesmärk tutvustada Hiiumaad, saare pärimust, muusikat, loodust ja inimesi.

Täpsemalt on selleaastase festivali pilk hea muusika ja toidu kooskõla kõrval suunatud Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevale.

"Folk on peale muusikakuulamise ja -tegemise ka hea põhjus kanda rahvariideid ja rahvuslike elementidega stiliseeritud rõivaid, eile omaenese õmmeldutest kas või viikingite aega tagasi," on rääkinud festivali plussidest poetess Ave Alavainu. Seda võimalust neli festivalipäeva, mis on pühendatud mitmesugustele tegevustele Hiiumaa eri paikades, pakuvadki.

Nii nagu varasematel aastatel on ka tänavu ehitatud festival üles teemapäevadena.

Eilne avapäev oli pühendatud Hiiu pärimusele. Kuulata oli võimalik Helgi Põllo pärimuseteemalist ettekannet, musitseerimas aga näha kohalikke muusikuid.

Tänane autorilaulude päev lükkab festivalile õige hoo sisse. Kassari kiigeplatsil astuvad üles Orelipoiss, Bonzo, Tarmo ja Toomas Urb.

Homne päev on tavapäraselt ansamblite ja töötubade päralt. Viimastest toimuvad näiteks väikekandle ja pillimängu õpituba. Musitseerimas saab sel päeval näha-kuulda Seto leelokoori Helmine Mikitamäelt, Märt Avandit ja ansamblit Paabel, Liisi Koiksonit ja paljusid teisi artiste.

Festivali viimane päev pakub rahulikku ja mõtlikku muusikat. On kirikukontsertide päev, mille raames esinevad näiteks Henri Laks, Jaak Johanson ja Citra Krista Joonas.

Festivali lõpetab tasuta muusikaline ettevõtmine Ristirahvaregi, mille aluseks on Villem Ridala "Püha rist". Omavahel on põimitud regiviisid ja evangeeliumi tekstid "Pühast ristist".

Laulmise vahele pakutakse ajaloolist tagasivaadet Hiiumaa vaimulikule kultuuripärandile.