Venemaa ehitusturg ahvatleb ja pelutab

Äripäeva ehitusfirmade edetabelis mullu teiseks jääänud Irest Ehitus saab suure osa tulust Venemaalt. Tänavu tahab firma käibe lausa kahekordistada. "See on väga kergesti seletatav. Ühel aastal ehitasime kaks kauplust, järgmisel ei ehitanud ja nüüd ehitatakse jälle kaks. See ei ole mingi imetükk. Me lihtsalt teame, et eelmisel aastal meil ei olnud seal (Venemaal - toim) väga palju ehitamist, sel aastal aga tuleb jälle," selgitas Irest Ehituse juht Rein Kiudsoo käibe hüppelist suurendamist.

Firma teatel allkirjastasid nad märtsis peatöövõtulepingu K-Rauta ehitusmaterjali kaupluslao rajamiseks Moskva oblastisse Zelenogradi. 15 200ruutmeetrise üldpinnaga pood peab valmima oktoobris. Eestis on Irestil praegu käsil kaks alltöövõttu Astlanda Ehitus OÜ-le - Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli ning Vabriku tänava kahe kortermaja montaaži- ja müüritöö.

Olukord Vene ehitusturul on võrreldes Eestiga parem, väitis Kiudsoo. "Seal jätkub ehitamist kõikidele, oleks vaid ehitajaid. See ongi kõige suurem häda, et ei ole oskajaid ehitajaid."

Materjali hind kõigub 30%. Teise murena nimetas Kiudsoo seda, et Venemaal kõiguvad hinnad võrreldes Eestiga tugevamini. "Ei tea kunagi, kui palju mõni hind tõuseb. Eestis ei ole selliseid hooajakõikumisi nagu seal." Näiteks kerkivat betooni hind suvel 30% ja sügisel langevat taas tagasi.

Iresti juht arvab, et kui Venemaa astuks Euroopa Liitu, langeks seal ehitushind umbes 30%. "Venemaa (turg - toim) on maksudega väga kaitstud ning tänu sellele on kohalikud tootjad nagu moosi sees. Toodavad ükskõik mis hinnaga, sest niikuinii ostetakse kõik ära," rääkis Kiudsoo. Peamine nipp, kuidas Venemaa ehitusturul edu saavutada, on Kiudsoo sõnul õige tellija leidmine.

Venemaal oli ja on perspektiivi, aga enda jaoks tuleb mängureeglid selgeks teha ning neid aktsepteerida, nentis Skanska EMV ASi juhatuse esimees Andres Aavik idapiiri taga toimuva kohta. "Skanska tegutses Venemaal 2000. aastast nii Peterburis kui ka Moskvas, aga ühel hetkel sai siiski selgeks, et seal ehitamine ei ole kooskõlas Skanska eetikakoodeksiga," tunnistas ta. Firma lõpetas Venemaal ehitamise umbes neli aastat tagasi. Aavik lisas, et toona kahjuks ei olnud võimalik Venemaal ausalt äri ajada. "Igal sammul tuli kokku puutuda korruptsiooni ja erinevate altkäemaksu küsimustega," täpsustas ta.

Aavik märkis, et Vene ehitusturg on samas ahvatlev. "Venemaal püüdis Skanska ehitada tuttavatele ehk mingisuguse Lääne taustaga firmadele, nagu näiteks Ikea või mõni muu suurem ja tuntud kett, millega meie väärtused ühtisid," selgitas ta.

"Ma ei oska öelda, kui palju Eesti ehitusettevõtjaid Venemaal praegu tegutseb, aga neid on üksikuid," ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson. "Näiteks on seal aastaid olnud Estconde-E, kuid ka nemad tõmbasid Venemaal äri kokku, sest ebakindlus Vene turul on liialt suur. Seal peab olema ikkagi aastatepikkune kogemus, Eesti ettevõtjad ei usalda Venemaa turgu piisavalt. Võib-olla see juba toimib, et lihtsalt minna, pakkuda ja sõlmida leping, kuid ei julgeta sellist riski võtta. Korruptsioon ja altkäemaksud, millest on palju räägitud, suurendavad seda ebakindlust veelgi ja ma ei tea, kas seadusandlik baas on nüüdseks juba paigas. Pigem lähevad Eesti ehitusettevõtjad Skandinaavia turule, kus ollakse juba harjunud," lisas ta.

Elamis- ja töölubadega keeruline. "Venemaa on raske turg," ütles ka Estconde-E OÜ juhatuse esimees Angel Andla. "Jah, Irest Ehitusel läheb seal hästi. Nad on leidnud oma niši. Meie ei tegutse Venemaal aga juba ammu. Välisturgudel ehitamine pole kerge, kuna ehitus on siiski kohalik äri. Üks põhjus, miks Venemaal lõpetasime, oli Venemaa suur bürokraatia ning tööjõu kallinemine. Kuna valdavalt kasutasime Eestist pärit ehitustöölisi, siis seoses palkade kasvuga ei olnud me Vene turul enam konkurentsivõimelised ning ettevõte ei teeninud kasumit. Väga keeruliseks muutus ka elamis- ja töölubade saamine. Kas me sinna kunagi tagasi läheme, on strateegia küsimus, aga kuna me pole börsiettevõte, et tahaks seda avalikult kommenteerida."

Suurema osa käibest ekspordilt teeniv Nordkalk AS müüb Venemaale lupja, ütles firma müügijuht Meelis Mooses. "Sellest tehakse ehitusplokke, lubjakivijahu jne," lisas ta. Moosese sõnul on Nordkalki eelis see, et neil on Venemaal tütarfirma. "Alates märtsist on materjalinõudlus kasvanud. Kas see on ajutine või mitte, ei oska ma hinnata," lisas ta.

Börsifirma Nordecon ehitab hoogsalt Ukrainas. Juulis sõlmiti Eesti välisministeeriumiga 1,55 miljoni eurone leping Kiievi saatkonnahoone rekonstrueerimiseks. Lisaks on kontserni firmad Nordeconi teatel viimastel aastatel ehitanud Kiievisse O'Key hüpermarketi, Lvivi ja Zaporižžjasse õlletehase, Tšerkassõ piirkonda juustutööstuse, Lvivi Passage Teatralni kaubamaja ning Kiievisse USA saatkonna parkimismaja.