Joogivett ohustab enim tarbija ise

Tanel Raig 01. august 2011, 00:00

Esimesele poolaastal on vastanud kõikidele kvaliteedinõuetele 99,72% tarbijate kraanidest võetud proovidest, kinnitab ASi Tallinna Vesi avalike suhete juht Priit Koff. Kokku võetakse aastas ligi 3000 veeproovi. Koffi sõnul esitati ettevõttele vee kvaliteeti puudutavaid kaebusi eelmisel aastal 26. Kaebuste peamisteks teemadeks oli rooste, hägusus, lõhn, filtrite ummistumine.

Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse juht Aare Vaalma selgitab, et Tallinnas on linnavolikogu otsusega kinnitatud 10 ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni tegevuspiirkonda.

Kuues piirkonnas tegutsevad volikogu määratud vee-ettevõtjad: Tallinna Vesi, Tehnovõrkude Ehituse OÜ, AS Esmar Ehitus (kolmes piirkonnas) ja AS TREV 2. Neljas piirkonnas vee-ettevõtjad puuduvad. Vaalma kinnitab, et Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutusele nende vee-ettevõtjate veekvaliteedi kohta kahel viimasel aastal ühtegi kaebust laekunud ei ole.

Vett annavad Ülemiste ja põhjavesi.

Vaalma räägib, et Tallinna varustatakse lihtsustatult öeldes kahte sorti joogiveega - Ülemiste järve veega või põhjaveega. "Probleeme esineb rohkem põhjaveega," nendib Vaalma. Näitena toob ta Nõmme piirkonna, kus mõne puurkaevu vee radioloogilised näitajad ei vasta sotsiaalministri joogivee kvaliteedi nõuete määrusele. Samas on selle määruse nõuded rangemad kui näiteks vastava Euroopa direktiivi nõuded ja Vaalma kinnitab, et selline vesi on inimeste tervisele täiesti ohutu.

Ka järelevalvet tegeva terviseameti Põhja talituse direktori kt Natalja Šubina kinnitab, et vaatamata mõningatele piirkondlikele erinevustele tarbivad näiteks Nõmme elanikud nõuetele vastavat puurkaevude vett.

Üldisest kvaliteedist kujutavad oma joogiveele palju suuremat ohtu majade veejaotussüsteemid. Vaalma sõnul on peamised probleemid seotud vee-ettevõtjatele mittekuuluva ehk kliendi enda torustikega. Nendesse on aja jooksul ladestunud mitmeid raua- ja muid ühendeid, mis teatud tingimustel (pinnasetööd, ühisveevärgi läbipesu jmt) võivad torude küljest eralduda ja rikkuda kraanist väljuva vee. Lahendused selletaolistele probleemidele on paraku kulukad. Vaalma toob näite, et väikese veetarbega ja ühisveevärgist kaugel asuvates eramutes tekivad bakterioloogilised probleemid, sest vesi seisab torustikes liiga kaua. "Lahendus oleks perioodiliselt rohkem vett tarbida, aga see ju maksab," ütleb Vaalma.

Vanad torud rikuvad vee.

Teise näitena toob Vaalma nõuka-aegsed torustikud, mis on osaliselt ebakvaliteetsetest materjalidest, näiteks mustast rauast, mis tekitab vee ülemäärast rauasisaldust. Lahendus on kulukas torustiku vahetus.

Kortermajades tekib vanades terastorustikes vahest resonantsvõnkumine, räägib Vaalma kolmandat näidet. Selline võnkumine peksab toru seintelt sette lahti. Siin on lahendus torustiku läbipesu.

Koff ütleb, et majaomanikud saavad puhastamiseks tellida Tallinna Veelt torustiku survepesu ning ka kaamerauuringu torustiku seisukorraga tutvumiseks. Ka soovitab ta kientidel mitte kasutada filtreid - joogivee kvaliteet on niigi hea, kuid hooldamata filter võib seda oluliselt halvendada. Vale filtri valik võib aga kaasa tuua ka surveprobleeme.

Tallinna Vee tänavune eesmärk on vee nõuetele vastamise kasvatamine 99,31%ni.

Tallinna Vee avalike suhete juhi Priit Koffi kinnitusel on see üsna olematu teema, aga kuna koorikloomade leide oli paaril korral varemgi esinenud, siis pandi ettevõtte koduleheküljele üles ka teemat selgitav artikkel.

Veest võetud proovidest ei ole koorikloomi leitud. Samas võib üksikutel juhtudel koorikloomi esineda. Seotud on see konkreetse hoonega - tema sees või ümbruses oleva torustikuga. Koorikloomakesed võivad koguneda aeglasema veevooluga tupiktorudes või settekihiga kaetud torudes.

Tallinna Vesi peseb regulaarselt magistraaltorustike, et eemaldada sinna ladestunud mikroorganismid ning setted, samuti hoolitseb, et torustikud oleksid õige läbimõõduga, et ei esineks tupikuid ja et seal voolkas vesi õige kiirusega.

Sama soovitab vee-ettevõte ka majaomanikele, et vältida kooriklooma nuhtluse teket - kõrvaldada oma kinnistu piiridest nii palju tupiktorusid kui võimalik, kui kasutatakse veefiltreid, siis neid regulaarselt puhastada.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) raport joogivee kohta märgib, et väikeste koorikloomade kolooniad on veejaotussüsteemides laialt levinud.

Veevarustussüsteem Tallinnas on selles osas sarnane ülejäänud maailmaga - ka siin leiab veevõrgust ning ka kraaniveest väikeseid koorikloomi.

Kuid sama Maailma tervishoiuorganisatsiooni raport kinnitab ka, et Tallinnas leitud hariliku vesikakandi (Asellus Aquaticus) organismid ei ole patogeensed ega kanna endas ka haiguseid.

Vee kvaliteedi teema on mõningate kinnisvara ostuhuviliste puhul oluline tavaliselt juhul, kui meedias on lähiminevikus mingist juhtumist räägitud.

Tallinna vesi on üldjuhul igati joogikõlbulik ning selle tõttu ei ole mulle teada olevalt ühtegi tehingut ära jäänud. Kui kinnisvara ise ostjale sobib, siis ollakse valmis mõned negatiivsed detailid kaasaegsete vahenditega likvideerima.

Tähelepanu pöörab vee kvaliteedile ka ostja, kellel on olnud eelnevalt isiklik negatiivne kogemus. Teised ei pööra vee kvaliteedile mingit tähelepanu.

Vee hea või halb kvaliteet on pigem kuulujutu teema ning emotsionaalselt liialdatud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 16:42
Otsi:

Ava täpsem otsing