Paabut: ootasime aeglasemat hinnatõusu

Statistikaameti andmetel oli tarbijahindade kasv selle aasta juulis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,2% ning eelmise kuuga võrreldes 0,5%. Ootasime pisut aeglasemat hinnakasvu eeldades, et toiduainete hinnakasv aeglustub enam – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga näitasid kiiret hinnakasvu nt suhkur (62%) ja kohv (51%).

Lisaks eelnimetatud toiduainetele kasvasid ka juur- ja puuviljade hinnad, mis uue saagi saabumisel peaksid olema mõnevõrra odavamad. Näiteks on kartuli 45% ja õunte 46%-ne hinnatõus üllatav.

Nagu eelnevatelgi kuudel on tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks just toiduained ja mittealkohoolsed joogid, mille hinnakasv aastatagusega võrreldes ulatus 10,8%-ni. Kiiret hinnakasvu näitasid ka alkohol ja tubakatooted, mida enim mõjutasid maksumuudatused, ning soojusenergia hinnakasvust tingitud eluaseme kulutuste kasv (5,1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga).

Transpordi hinnakasvu (4,7%) mõjutasid ühelt poolt kasvanud ühistranspordi piletihinnad ning teisalt ka kallinenud mootorikütus. Nimetatud kulugrupid kokku (st. toit ja mittealkohoolsed joogid, eluase, transport) aga moodustavad enamiku kogu tarbijakorvi maksumusest. See sunnib paljusid majapidamisi veelgi kitsama eelarve tingimustes toimetama ning nö püksirihma pingutama, et sundkulutusi katta.

Lisaks eelnimetatud on kasvanud ka toitlustusasutuste teenuste hinnad (6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), mis on omakorda mõjutatud kasvanud turistide sissevoolust.

Lähitulevikus peaks hinnakasv küll aeglustuma, kuid ilmselt saab aeglustumine olema eelnevalt prognoositust tagasihoidlikum. Aeglasem hinnakasvu pidurdumine tuleb ühelt poolt kasvanud soojusenergia hinnast ning teisalt augustis aset leidnud elektrienergia hinnakasvust. Viimane aga kandub enamasti üle ka teistesse hindadesse. Samas on toiduainete ja kütuste hinnad maailmaturgudel pöördunud langusesse, mis annab alust uskuda, et nende tootegruppide hinnalangus ka meie tarbijahindadesse jõuab.