Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinna Küte investeeris ligi 16 mln eurot  

Kaisa Gabral 17. august 2011, 15:42

AS Tallinna Küte viis lõpule ligi 16 miljoni eurose investeeringu, mille tulemusena hakkab uuest küttehooajast Tallinnas esmakordselt tööle ühtne kaugküttevõrk.

Edaspidi saavad Väol asuvas Tallinna Elektrijaamas toodetavat rohelist soojusenergiat tarbida ka Tallinna Kütte kliendid Mustamäel, Õismäel, Haaberstis, Põhja-Tallinnas ja Kristiines, teatas ettevõte.

„Peale võrkude ühendamist on võimalik  kasutada täielikult Tallinna Elektrijaama rohelise soojusenergia tootmispotentsiaali ja suurendada taastuvate kütuste osakaalu Tallinna kaugküttes kuni 30 protsendini. Tegu on tähelepanuväärse sammuga, mis võimaldab tõsta soojusvarustuse töökindlust ja efektiivsust ning pakkuda kohalikust toorainest toodetud rohelist soojusenergiat kõikidele Tallinna kaugkütte klientidele. Suvel saab kasutada kaugküttevõrgu baaskoormust soojuse ja elektri efektiivseks koostootmiseks,“ kommenteeris AS Tallinna Küte juhatuse esimees Kristjan Rahu.

Linnaettevõtte AS Tallinna Soojus juhatuse liige Vladimir Panov märkis, et vähemalt 25 aastat idee tasandil olnud võrkude ühendamise plaan sai konkreetsema suuna siis,  kui 2008. aasta lõpul käivitati  hakkepuidul ja turbal töötav Tallinna Elektrijaam. „Uue jaama näol tekkis odavam alternatiiv üha kallinevale maagaasile. Võrkude ühendamine sai teoks tänu sellele, et 2009. aastal valminud sobiliku projekti põhjal sai Tallinna Küte suurinvesteeringu ellu viia,“ ütles Panov.

„Kaugküttevõrkude ühendamist ühtseks tervikuks on raske ülehinnata, kuna kaks kolmandikku Tallinna hoonetest ehk ligi 270 000 elanikku tarbib kaugkütet. See tähendab, et sõna otseses mõttes puudutab nüüdseks valmis saanud kaugküttevõrkude ühendamine enam kui pooli meie linna elanikke,“ ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar tänasel kaugküttevõrkude pidulikul ühendamisel.

Tallinna kaugküttevõrke arendati alates 1959. aastast välja linnaosade kaupa. Suuremad piirkonnad, kus kaugküttevõrk toimib on Lasnamäe koos Maardu linnaga, Kesklinna ja Lääne piirkond, mis hõlmab Mustamäed, Õismäed, Haaberstit, Põhja-Tallinna ja Kristiinet. Seni on olnud Kesklinna ja Lääne piirkonna võrgud ühendamata.

Kaugküttevõrkude ühendamise ehitustööde käigus ehitati valmis üle kolme kilomeetri uut, eelisoleeritud soojustorustikku, mis kulgeb Pirni tänavalt Kristiina tänavani. Kuna oluline osa torustikust jäi olemasolevate sõidu- ja kõnniteede alla, renoveeriti projekti raames täielikult umbes kahe kilomeetri ulatuses tänavaid. Ehitustööde lepinguline peatöövõtja oli AS Scanweld ning alltöövõtja AS Küte ja Ehitus, projekteeris OÜ DemProjekt.

Seoses investeeringuga paraneb Kristiine linnaosa õhukvaliteet, kuna suletakse kolm lokaalkatlamaja ning nende tarbijad ühendatakse kaugküttevõrguga. Edaspidi saavad kaugküttega liituda Kristiine linnaosa Lilleküla piirkonna seni lokaalküttel olevad hooned.

AS Tallinna Küte toodab ligi 46 protsenti aastas müüdavast soojusest oma katlamajades, kasutades selleks AS-ilt Eesti Gaas ostetavat maagaasi. Ülejäänud osa ostab Tallinna Küte sisse Tallinna Elektrijaamast, AS-ile Eesti Energia kuuluvast Iru Soojuselektrijaamast ning samuti  väikestelt soojusetootjatelt. AS Tallinna Küte võttis aastal 2002 linnale kuuluva AS Tallinna Soojus varad kolmekümneks  aastaks rendile.

 AS Tallinna Küte kuulub Euroopa ühele suurimale kaugkütte ettevõttele Dalkia International SA, mille omanikfirma on 42 riigis tegutsev ning 2010. aastal 8,6 miljardi eurose käibe saavutanud globaalne energiagrupp Dalkia. AS-i Tallinna Küte emaettevõte Dalkia International SA on investeerinud Eestisse ligi 160 miljonit eurot.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. August 2011, 15:42
Otsi:

Ava täpsem otsing