Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinn oli nii hall

Romet Kreek 20. august 2011, 16:25

Eile Tallinnas Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendatud seminaril rahvusvahelisel konverentsil osalenud Soome endine peaminister Esko Aho, kes on praegune Nokia ühiskonnasuhete juht, soostus andma Äripäevale intervjuu.

Ega te ei ole esimest korda Eestis?

Olen käinud sageli Eestis. Esimest korda käisin Eestis 1992. aasta talvel. See oli riigivisiit. Toona oli väga külm, ka kohas, kus oli pidulik söömine. Tallinn oli siis nii hall. Soome saatkonnahoone oli viletsas seisukorras, kuid varsti algas selle renoveerimine.

Kuidas võrdleksite Soome lama ja Euroopa valuutavahetusmehhanismi kriisi praeguse kriisiga?

Sarnasusi on väga palju. Tolle aja sügava kriisi põhjustas kah kinnisvara, nagu praegusegi. Toimus finantsturgude liberaliseerimine. Siis pidime devalveerima marga, pangandussüsteem vajas päästmist. Tööpuudus kasvas.

Kas toona oli lihtsam langetada otsuseid, praegune otsustusprotsess tundub aeglane ja kohmakas?

Otsuseid on alati raske langetada. Poliitikud peavad tahtma otsuseid langetada ja rahvast muutuste vajalikkuses veenma. Me teadsime omal ajal, et keegi ei kiida meid kunagi selle eest, et me ei kärpinud kriisiaastatel arendus- ja uuringukulusid (R&D). Samuti sai tol ajal reformitud haridussüsteem. Senini naudime nende otsuste vilju.  

Kas teil oleks poliitikutele ja riigimeestele hõbekuul, mida nad saaksid praeguse kriisi lahendamisel kasutada?

Langetage otsuseid. Kärpige eelarvepuudujääke. Veenge rahvast muudatuste vajalikkuses. Kriise on varem kah lahendatud. Eeskuju ei tule kaugelt otsida. Soome tegi selle läbi. Eesti on sellega hakkama saanud. Naaber Rootsi tegi selle ära. Saksamaa on ise suurepärane eeskuju – ka suured riigid saavad teostada muudatusi, kui neid peetakse vajalikeks. Euroopale on hädasti vaja kasvu. Sellisel juhul ei olekski võlakoormus nii suur probleem, jättes kõrvale vananeva rahvastiku.

Kas jagate arvamust, et Euroopale on vaja ühtset riigikassat ja maksuametit?

Ma ei arva, et uute institutsioonide loomine oleks vajalik. Lihtsalt kõigil tuleb reeglitest kinni pidada.

Räägime teie tööst Nokias.

Nokia on kah omamoodi kriisis. Ka siin tuleb langetada raskeid otsuseid. Vaja on ettevõte ümberkorraldada. Mobiilsides on nii palju fantastilisi võimalusi, oleks vaid rohkem nende kasutajaid. Teeme nutitelefonide osas koostööd Microsoftiga. Arvan, et see on mõlemale kasulik. Toonitaksin, et jutt käib ainult nutitelefonide operatsioonisüsteemist. Lihtsalt mobiiltelefonides kasutame ikka oma tarkvara. Ma arvan, et me täiendame üksteist hästi. Nokia on nõrk USAs, kus Microsoft on tugev. Meie oleme Euroopas tugevad. Ma arvan, et Microsoft ei saa endale lubada mobiilsideoperatsioonisüsteemiga läbi kukkumist. Me same mõlemad sellest võita.

Kas Elop tõi kaasa liiga suure töökultuuri muutuse?

Sellele ei saa üheselt vastata. Muutusi oli selgelt tarvis.

Mida arvate Nokia aktsiahinnast ja selle liikumisest?

Ma ei saa ega tohi kommenteerida aktsia hinda. Me kõik teeme kõvasti tööd, et aktsia maksaks rohkem.

Minu sõnum Euroopale on see, et tarvis on teha muutuseid. Majandused on tarvis saada kiiremini kasvama. Ma usun Euroopasse. Meil on palju konkurentsieeliseid. Näiteks hea haridussüsteem.

1954. aastal sündinud Esko Aho on riigimees ja endine peaminister aastatel 1991-1995. Esmakordselt valiti ta Soome parlamenti 1983. aastal. 1990. aastal sai temast Soome keskpartei juht, mida ta täitis kuni 2002. aastani. 36aastaselt peaministriks saades oli ta Soome noorim peaminister. Ta on enim tuntud selle poolest, et viis Soome Euroopa Liitu. Vaatamata järsule võlakoorma kasvule  viis Aho valitsus ellu range kärpmispoliitika, mis muutis ta ebapopulaarseks. Esko Aho kaotas Soome presidendivalimistel 2000. aastal Tarja Halonenile. Seejärel lahkus ta aktiivsest poliitikast ning 2003. aasta valimistel jättis ta parlamendi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. August 2011, 11:58
Otsi:

Ava täpsem otsing