Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Millist õpetust vajavad Eesti logistika- ja tarneahelajuhid

Jekaterina Ossipova 24. august 2011, 00:00

Kuigi spetsialistidel on ilmselt mingi ühine arusaam tarneahela juhtimisest, selgub lähemal vaatlusel, et ülikoolide jaoks pole see küsimus sugugi niivõrd lihtne. Mida siis ikkagi õpetada logistika- ja tarneahela juhtidele?

Vaadeldes erinevaid tarneahela õppekavasid nii Euroopas, USAs kui ka Aasias, nähtub, et enamus programme on välja töötatud oma regiooni vajadustele ja nende majanduse spetsiifikale. Et neid objektiivselt võrrelda, saab kasutada lakmuspaberina erinevaid tarneahela juhi kompetentsimudeleid - näiteks APICS Supply Chain Manager Competence Model, Supply Chain Operations Reference (SCOR) või siis erinevaid kutsestandardeid. Mudeleid uurides hakkab aga kohe silma nende ulatuslikkus.

Tekib küsimus, kas täiuslikku tarneahela juhti kõigi nõutavate kompetentsidega üldse eksisteerib, rääkimata kõikehõlmavast koolitusprogrammist. Asi pole mitte ainult kitsama spetsiifilise suunitlusega programmides, nagu merenduslogistika, transporditehnoloogia või ostujuhtimine, vaid ka nime poolest "kirik keset küla" programmides, millel pealkirjaks lihtsalt SCM (supply chain management).

Dilemma: kas olla Eestikeskne või rahvusvaheline? Seetõttu ei saa kodumaises õppekavaarenduses niisama kergesti kopeerimiseks valida välja üht rahvusvaheliselt tunnustatud programmi või vähemasti teha seda ilma tõendusmaterjalita, et meie tööjõuturg vajab just samasugust kompetentside profiili. Teiselt poolt aga juba tarneahela valdkond ise eeldab, et spetsialist töötab 100% rahvusvahelises keskkonnas. Õppekava peab täitma kahte eesmärki - olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja vastama Eesti majanduse spetsiifikale.

Mõisted külvavad segadust. Arusaam tarneahela juhist on välja kasvanud logistika juhi rollist. Võib juhtuda, et valides erinevatest ettevõtetest kaks nime poolest logistika juhti, selgub, et nende tööülesannete ühisosa on minimaalne. Erinevalt maailmapraktikast on Eestis logistiku nimetus sageli seotud ainult puhta transpordiga.

Lasime veebiküsitluse vahendusel ettevõtete esindajatel endil selgitada, milliseid spetsialiste vajatakse. Selle abil selgusid erinevate kompetentside olulisus tarneahela juhi ja logistikaspetsialisti rollides ning saime aimu hinnangutest erinevate oskuste tasemele praegusel tööjõuturul.

Vastajad olid kriitilised. Suurema osa vastajate jaoks on tarneahela juhil ja logistikaspetsialistil siiski mõningane vahe. Kui esimene keskendub terviklikult tarneahela haldamisele, siis logistikaspetsialist on inimene, kes tunneb läbinisti tehnoloogiat (sh ka IKT) ning rakendab teadmisi uute logistiliste lahenduste disainil. Kui ideaalis oleks mõlemat tüüpi oskused ühes spetsialistis, siis paistab, et praktikas tarneahela juhilt tehnoloogilisi ja inseneri-kompetentse niivõrd ei oodatagi. Uuringus paluti vastajatel märkida ära 43 osaoskuse olulisus tarneahela juhi jaoks. Kõigi oskuste kohta paluti vastajatelt ka hinnangut hetkeolukorrale tööjõuturul. Tuleb tunnistada, et vastajad olid kriitilised.

Ilmselt on kõige viljakam info ülikoolide jaoks kahe andmestiku võrdlemine - milliste oskuste juures on nende olulisuse ning praeguse taseme hinnangu vahel suurim lõhe? Selgub, et sellisel lähenemisel on prioriteetsed oskused tarneahela spetsialistile tarneahela mõõtmine ja analüüs, prognoosimine ning tarnesuhete juhtimine ning logistikaspetsialistile lisaks transporditehnoloogia tundmine.

Loodetavasti aitab korraldatud uuring arendada tarneahela valdkonna koolitust. Juba järgmisel aastal käivituvad lisaks uued aineprogrammid ja paljud senised ainekavad saavad uue ja adekvaatsema lihvi.

Valmimas uued õppekavad. Praegu on Archimedese toel koostöös ettevõtetega ja rahvusvaheliste ekspertidega valmimas kaks magistritasemel väljundipõhist õppekava, logistika ja tarneahela juhtimine, millele vastuvõtt algab sügisel 2012. Nende õppekavade juures on olulised märksõnad tasakaal pehmete majandusteadmiste ja insenerilähenemise vahel. Eesmärk on koolitada spetsialiste, kes oleksid konkurentsivõimelised nii Eesti majanduse edendamisel kui ka rahvusvahelisel tööturul.

Tänavu kevadel teatasid Tehnikakõrgkool ja Tehnikaülikool, et töötavad välja õppekavasid tarneahelate juhtimise ja logistika magistrantide õpetamiseks.

Kahe kõrgkooli koostöös valmis projekt, mis keskendub kahe ühisõppekava loomisele ja käivitamisele 2012. aastal. Esimene neist keskendub tarneahela juhtimisele, hõlmates majanduse ja äritegevuse baaskompetentse ning luues tervikarusaama tarneahelatest ja nende protsesside juhtimisest. Teine õppekava on logistika inseneri fookusega, keskendudes laonduse, transpordi, informatsiooni ja logistiliste protsesside planeerimisele ja juhtimisele.

Õppekavade koostajad leiavad, et ettevõtetel on logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnas vajadus töötajate järele, kes oskaksid käsitleda tarneahelat ja transpordisüsteeme kui tervikut ja teha sellest lähtuvalt üldpilti optimeerivaid otsuseid. Seni on bakalaureuse kraadi ja rakenduskõrghariduse parimad lõpetajad ennast pidanud täiendama välismaal. Teisisõnu - ei ole olnud piisavalt tarneahelate juhtimise ja logistika spetsialiste. Kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistid aitavad ettevõtetes õppekavade koostajate sõnul kaasa Eesti etteveõtete rahvusvahelistumisele ja ekspordimahtude suurenemisele.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing